Maitsmismeel ja haistmismeel.

     Maitsmismeel ja haistmismeel on loomade jaoks väga tähtsad.
     Lõhna abil toimub loomadel võimaliku toidu esmane kontrollimine. Lõhnameel võimaldab toidu omadusi ka eemalt kindlaks teha ning on tähtis ka vaenlase äratundmisel.
     Maitsmine eeldab juba vahetut kokkupuudet ainega, mida süüakse.

     Lõhna- ja maitseärritused saavad alguse keemilistest ärritajatest.

     Alamatel loomadel on lõhna ja maitse eristamise võime veel nõrgalt arenenud.
     Selgroogsete loomade haistmiselund asub kõige sagedamini ninaõõnes.

     Roomajatel ja mõnedel teistel loomadel on olemas veel teine lisahaistmisorgan: väike urge suulaes (Jacobsoni elund).
     Madu välgutab pidevalt oma haralist keelt, kogudes väikseid ainehulki õhust oma keelele ja viies need siis keelega suulae urkesse, kus toimub haistmine.

     Kahepaiksetel puudub selline haistmiselund, kuid nad haistavad ninaõõnega, mis töötab samahästi nii vee all kui ka õhus.

Pildil näed rästiku pead.

 madu.jpg (5961 bytes)

       Enamiku loomade tähtsaimaks meeleelundite asupaigaks on pea. Ometi leidub loomi, kelle haistmis- ja maitsmiselundid asuvad teistel kehaosadel.

      Paljud liblikaist tunnevad lõhnu tundlate abil.
      Kärbsed tunnevad maitset nende jalgadel olevate karvakeste abil. Kärbsed ei saagi enne sööma hakata, kui nad pole jalgupidi söödava peal kõndinud.		 liblikas3.jpg (2819 bytes)

     Lõhnadel on  paljude putukate käitumise vallandajana ülisuur tähtsus.

     Sipelgate suhtlemine rajaneb lõhnadel. Liikudes jätavad nad maha keemilisi jälgi, mille kaudu teised pesa liikmed leiavad tee toiduallika juurde. Osa sipelgaid eritab ka aineid, mis ühelt töösipelgalt teisele edasiantuna võivad pesas äratada häireolukorra. sipelgas.jpg (2231 bytes)

    Paljud ööliblikaist leiavad oma vastassoo esindajad üles eriliste lõhnade, feromoonide abil, mida emased eritavad. Feromoonid levivad väga hästi õhuga ja isasliblikad on võimelised  neid õhust eristama isegi siis, kui emasliblikas asub temast kilomeetrite kaugusel. On välja arvutatud, et ainult 0,1 mikrogrammi liblikaferomooni võib viia erutusseisundisse üle miljardi isaliblika.

  • Õunapuude kaitseks õunapuumähkurite vastu on teadlased välja töötanud erilise feromoonpüünise, mille abil saab ära hoida mähkurite massilist rünnet õunapuude vastu. Uuri ja selgita, millel põhineb feromoonpüünise töö!
    ...................................................................................................................................
    ...................................................................................................................................
    ...................................................................................................................................
    ...................................................................................................................................
    ..................................................................................................................................
    ..................................................................................................................................
    ..................................................................................................................................
    ...................................................................................................................................
    ...................................................................................................................................

     Paljudel loomadel on aga keemilistele ärritajatele reageerivad meeleelundid enam arenenud kui inimesel.
      Inimese lõhnameel on teiste imetajatega võrreldes peaaegu taandarenenud.

  • Too näiteid loomadest, kelle haistmismeel on sinu arvates eriti hästi arenenud.
    ...................................................................................................................................
    ...................................................................................................................................
  • Millist abi on haistmismeelest saagijahil ja hädaohust hoidumisel?
    ...................................................................................................................................
    ...................................................................................................................................
    ....................................................................................................................................
    ...................................................................................................................................
    ...................................................................................................................................
    ....................................................................................................................................
karu.jpg (5652 bytes)      Lõhnadel on eriline koht ka loomade territooriumi märkimisel.
     Kõige tuntum näide linnaelust on telefoniposte märgistavad koerad.
     Ka metsloomad kasutavad oma territooriumi märkimiseks mitmesuguseid väljaheiteid, mis annavad selle looma liigikaaslastele teada, et territoorium on juba hõivatud.