Kompimismeel ja tasakaalumeel

     Enamiku loomade meeleelundite hulka kuuluvad ka need, mis reageerivad puudutusele, vajutamisele ja teistele mehaanilistele ärritajatele.

     Kompimismeele elundid esinevad peamiselt nahas, mille abil loomad on kõige enam ümbritsevaga kontaktis.
     Erinevatel loomadel on tundlikud erinevad kehaosad.    
     Selgrootud loomad kasutavad kompimiseks kombitsaid ja  tundlaid.
      Kalad kasutavad kompimiseks uimi ja poiseid. Inimestel ja ahvidel on tundlikud sõrmeotsad.

    Paljude imetajate kehal, eriti näo ümber on erilised kompekarvad. Teadlased on kindlaks teinud, et kui kassil vibrissid (vurrud) ära lõigata, siis ei suuda ta nii hästi saaki tabada kui varem.

     Ka lihaste, luude, liigeste ja kõõluste asetuse kaudu saavad paljud loomad pidevalt infot oma asendi ja liigutuste kohta.

Putukatel, kelle keha katab välisskelett, on kompimiseks teistsugused vahendid.      Putuka jäsemete lülide vahel on sageli tundekarvakeste polstreid. Iga painutus põhjustab nende karvakeste liikumist või paindumist. Nii saavad putukad pidevalt infot oma asendi kohta.

•     Miks on kompimismeel vajalik?
  ....................................................................................................................................
  ...................................................................................................................................
  ...................................................................................................................................
  ...................................................................................................................................
  ...................................................................................................................................
  ...................................................................................................................................

    
     Kõigile loomadele on ühiseks probleemiks asendi säilitamine. Tähtsal kohal on siin tasakaaluelund, mis töötab samal põhimõttel kui kompimismeel.    

     Selgroogsetel asub tasakaaluelund kõrvas.

      Kuidas teab kala, kus asub veepind ja kus veekogu põhi?
      Kalad kasutavad oma asukoha kindlakstegemisel kahte meelt, orienteerudes ülalt paistvale valgusele ja allapoole suunatud raskusŽjõule.
     Vee võnkumisi ja rõhku tajuvad kalad küljejoonega.
    

Uuri ja kirjuta, kuidas töötab inimese tasakaaluelund! .............................................................................. .............................................................................. .............................................................................. .............................................................................. .............................................................................. .............................................................................. ..............................................................................