JUTTE LINDUDEST
August Mälk
II
„Loll! Kuidas saab siis mitu nädalat
jahvatamata! Tõstsin munad esmalt viljakingast ära. Pärast panin teised tühja
külvivakka. Aga maha jättis selle pesa. Teisel aastal tuli siiski jälle ja me saime
häid, suuri mune.”
„Jätsite puumuna pessa?” küsisin, sest ema tõi
kanapesadest ikka munad viimseni, kuna petteks jäeti aga treitud ja valgeks lubjatud
puumuna, mida ei saanud nirk ega maiaks harjunud siil ära süüa.”
„Ei seda! Linnule jäi oma, saime oma osa. Kui tasapisi osa
ära tood — muneb jaanipäevani. Saad oma paarkümmend muna ja lind haub oma
seitsekaheksa nagu ikka. Kui sa pesa ära lõhud, kus ta siis enam! Nii nende
kosklatega. Aga ristlinde pole meil enam ammugi olnud. Kord oli ühe pesa aida all, aga
kass sai jaole ja siis nad kadusid. Näib, et nad oskavad seletada üksteiselegi, kus on
kurjad, kus head pesapaigad. Ja sinna, kus ühel läheb hästi, tulevad uuel kevadel kaasa
teisedki.”
„Nii, et kasvõi tuhat lindu?” rõõmutsesin mina.
„Kus nüüd tuhat…” ütles isa. Kuid ta ei lisanud, palju neid
võiks sel puhul tulla, vaid silmitses alasil pooljahtunud hobuserauda ja toppis piipu
pahasti lõhnavat tubakat, mis kasvas humalaaia kõrval vanal pinuasemel ja mida ta siis
parkis ahjus pärast leivaküpsetamist vanas plekktopsis.
Samal pilgul nägin sealpool kraavi kivikuhjakeste vahel valget
lindu, kel seljas must rist.
„Isa! Ristlind!” kisasin.
Isa süütas piibu ja vaatas alles siis huviga sinnapoole, kuhu minu pilk oli haagitud.
„Ära siis nii kisa!” õpetas isa. „Lind tahab rahu! Las ta
vaatab.”
„Ja mida ta seal nii vaatab,” pärisin mina.
„Eks ta meid vahi. Sedasi ta uurib sind läbi!”
„Egas tema oska kõnet!”
„Ei tema oska sinu kõnet, aga vaatab ja õpib targemaks. Näe,
lähed kündma. Kajakad kohe vagudes usside jaol. Esmalt pelgavad. Aga kui on pööranud
su poole ühe halli silma, siis teise ja sa ei tee väljagi ega liiguta end järsku, mis
neid ehmataks, siis tulevad ikka ligemale ja ronivad vaos otse su jalakandade taga, ja
vaata, et sa ei künna mõnd põllu sisse. Ehk vaata varestki. Siga tuhnib. Tema jälle
istub sea turjal ja valvab, kuni mullast paistab uss. Aga kas ta sinu või minu kuklale ka
istub? Sinnapoolegi. Sest see on lindudel kõik välja luuratud… Ja nüüd see ristlind
siin ka: luurab ja piirleb, piirleb ja luurab jälle, et mis rahvas siin elab?”
Isa võttis raua tulest. Vasar paukus. Sädemeid lendas alasilt.
TÖÖÜLESANDED
1. Koosta teksti põhjal küsimusi, millele ei saaks vastata lihtsalt „ei” ega
„jah”.
2. Küsimused peavad edasi andma olulisemat teavet teksti kohta, mõtle, mis on siin
tähtis.
3. Kui tahad teada, mis edasi juhtus, loe teost. August Mälk on eesti kirjanik, kes
tundis väga põhjalikult ranna ja randlaste elu. Mida tead mere ääres elavate inimeste
elust ja nende suhetest loodusega sina?
4. Kas oskad veel nimetada linde, kes ehitavad oma pesa inimeste eluaseme lähedusse?