PERE LEMMIK
Kati Iverson

Meie pere lemmikuks ei ole kass ega koer ega hoopiski mitte papagoi. Kes ta on?

Proovi minu kirjelduse järgi ära tunda. Ta on väike ja armas, kassipoja suurune. Veidi meenutab ta jänest, kuid pikad kõrvad puuduvad. Oleks nagu hiir, aga pole sabaraasugi. Kuid näriline on ta kindlasti. Suure isuga sööb ta kurki, kuid talvel lepib porgandiga. Ära ei ütle ta banaanist ega kapsast, õunu võib ta süüa iga päev. Halvasti sööb ta kohupiima ja juustu ei võta suu sissegi.

Kas arvasid ära, kes see on?

Loomulikult MERISIGA. Meie merisea nimi on Miki. Talle meeldib väga inimeste süles olla. Oma rõõmu väljendab ta meloodilise lauluga piiks-piiks-piiks. Kui Miki jääb kauemaks omapead, siis tõstab ta valjuhäälset hädakisa. Seepärast ongi meie Miki alailma kellegi süles ja laseb kuulda oma mõnusat laulu. 

Täheke nr. 2 / 1996