IGAÜKS OMAMOODI 2 Kord metsas ringi hulkudes kohtas jänku oravat. Kuid too ei hüpelnud nagu tavaliselt oksalt oksale, vaid ronis puult maha, murdis maast seene, haaras selle kõvasti hammaste vahele ja kargas puu otsa tagasi. Seal pistis orav seene kahe oksaharu vahele. Jänku märkas, et selle puu otsas rippus juba mitu seent. "Miks sa neid okste külge riputad?" küsis ta. "Kuidas miks?" imestas orav. "Varsti tuleb talv, lumi katab kõik ümberringi kinni, siis on raske toitu hankida. Sellepärast kuivatangi okste otsas seeni, kogun puuõõntesse pähkleid ja tammetõrusid. Kas sina siis ei varu talveks toitu?" "Ei," vastas jänku, "mina ei oska seda teha. Mu ema pole mulle õpetanud." "Sinu olukord on vilets," ütles orav. "Siis vähemalt vooderda soojemalt oma pesa - topi samblaga kõik praod." "Aga mul polegi pesa, " kohmetus jänku. "Mina magan lihtsalt põõsa all, kus juhtub." "No see ei kõlba küll kuskile!" lausus orav ja hüppas maha. "Ei tea, kuidas sa talve üle elad." Ta haaras uue seene ja tiris selle puu otsa. Jänku aga lippas edasi. |