ORAV JA LEMUUR
Nikolai Tihhonov

Lemuuriks kutsuti meie siiami kassist kassiema, kes oli imeosav puude otsa ronima. Oma poegi õpetas ta sündimise esimesest päevast peale turnima, tutvustas neile kassivõitluse kunsti, oskust võõraste kasside rünnakuid tagasi lüüa. Kui isiksus oli ta väga isemeelne, uhke enesearmastaja ja südi kass.
Meie aeda külastasid ka oravad. Kuid nad ilmusid harva ja kargasid puult puule ega laskunud peaaegu üldse maapinnale. Meie kass ronis kord üsna kõrgele puu otsa, nautis oma ronimisoskust ning heitis pantrina suurele oksale pikali. Ta kõhutas seal ja vahtis tusatsedes üksisilmi oksatihnikusse. Äkki ilmus tema vastas olevale oksale väle, puhev ja ilmselt väga uudishimulik orav. Jälgisin seda kõike köögiaknast. Orav ilmus nähtavale ja tardus. Tema ees oksal lebas olevus, kes oli kahtlemata oravate soost, aga täiesti ebatavaline. Orav kutsus teda orava keeles. Ma ei tea, mida lemuur talle vastas, kuid ilmselt hämmastas orav tedagi. Lähemat tutvust teha polnud võimalik. Ei orav ega lemuur saanud paigast liikuda. Nad tunnistasid teineteist pärani silmi. Orav krabistas mööda puutüve üles, otsekui kutsuks kassi mänguseltsiliseks. Lemuur aga ei võinud endale äkilisi liigutusi lubada, kuivõrd oks, millel ta lesis, polnud küllalt kindel.
Seejärel võttis orav taas istet ning hakkas lemuuri silmitsema. Ta vaatles teda nii teraselt, nagu tahaks kõike talletada. Äkki kadus orav silmist, lemuur aga jäi, sest talle meeldis oksal kõhutada.
Mul ei olnud loomi kauem aega jälgida ning ma läksin ära. Tulin tunni aja pärast tagasi. Ärakadunud orav ilmus uuesti nähtavale ning püüdis end lemuurile arusaadavaks teha. Ta vudis mööda puud, naabrit igati meelitades, kätsatas ja vilistas, ent tagajärjetult. Lemuur laskis end oksale mõnusalt lösakile ja jälgis nüüd omakorda oravat. Arvatavasti pidas ta teda isesorti kassiks, sest lemuur polnud oma elus varem oravat näinud. Ma ei tea, kaua see kestis. Läksin minema, ent arvatavasti teatas orav hiljem oma kaaslastele, missugust ebatavalist oravat ta kohtas - ning keegi ei uskunud teda…

Tihhonov, Nikolai. Väikesed huvitavad loomalood.- Tln.:1982.