VARBLASED
Johannes Käis

Kolm varblast hüppavad tänaval ringi. Nad karjuvad kas või hinge kinni. Mööda läheb väike tütarlaps ja pillab maha paar leivaraasukest. Kõps- kõps on esimene ligi ja karjub mis võib: "Minu! Minu! Minu!"

Tahab  pillatud raasukesi kohe nokkida. Kuid teine ei anna, vaid karjub vihaga:
"Kelm! Kelm! Kelm!" Sealsamas on kolmaski valju kisaga: "Siia anna! Siia! Siia!" Ja lahti läheb kaklus.

Seda kaklust silmab eemalt neljas varblane. "Häbi! Häbi! Häbi!" hüüab ta ja lendab kaklejate keskele. Toks- toks- toks on kõik leivaraasukesed, suured ja väikesed, varjulises kohas, neljanda varblase kõhus.

Siis lendab ta rahulikult pisut eemale kõnnitee serva. Seal hüppab ta uhkesti ringi ja sädistab: "Paras! Paras! Paras!" Teised kolm aga kaklevad edasi.