VASKUSS
Üks huvitav loom elab metsa all samblas. Elab kuivades metsades ja mõnikord roomab teelegi, kus siis inimestele silma puutub ja - kurb küll - ka jalgu jääb. Sellepärast kurb, et inimene tihtipeale ei hooli endast väiksematest ja nõrgematest, kui need talle jalgu jäävad. See loom näeb välja nagu madu, aga madu ei ole ta siiski, on hoopis sisalik. Vaskuss on, jah, ilma jalgadeta sisalik. Nii nagu hõbekuusk on saanud nime okaste hõbedase värvitooni järgi, võlgneb vaskuss oma nime ilusale vasekarva läikele, mida pole ei siksakilise seljaga rästikul ega tumedal nastikul. Varemalt peeti vaskussi mürgiseks, mürgisemaks veel kui rästikut. Aga sisalikkudel pole ju mürgihambaid, ei ole neid ka vaskussil. Vaskuss püüab ja sööb putukaid ja putukatest saab ta jagu mürgihammastetagi. Ka ei susise vaskuss mao kombel, vaid roomab vaikselt pakku, kui inimest näeb. Ta ei ole eriti väle roomama. Kes vaskussi ligidalt tahab vaadata, võib ta korraks kinni püüda. Võib vaadata ta painduvat keha, pisikest pead ja tumedat kaheharulist keelt, mille ta aegajalt suust välja sirutab. Ainult et vaskussiga peab siis ümber käima ettevaatlikult, sest muidu võib ta haiget saada. Ka ei tohi vaskussi haarata sabast, sest siis võib juhtuda, et tal tuleb saba ära, nii nagu jalgadega sisalikulgi. Sisalikkude võimet oma saba ära heita nimetatakse eneseköndistuseks. Eneseköndistus on nende ainus kaitsevahend: kui mõni röövloom sisalikul sabast kinni võtab, jätab too oma rabeleva sabajupi vaenlase hammaste vahele ja pääseb ise põgenema. Hiljem kasvab uus saba, ainult esimesest pisut väiksem. Vahel kasvab koguni kaks saba, aga seda juhtub harva. Varakevadel ja hilissügisel vaskussi ei näe, samuti talvel. Neil aegadel magab ta talveund, sageli kahe-kolmekümnekesi koos. Kui lumi ära sulab ja päike soojendama hakkab, tulevad nad talvepesast välja. Südasuvel sünnivad emastel vaskussidel pojad - viis kuni kakskümmend kuus tükki. Pojad sünnivad läbipaistva koorega munadest, mille samas ära lõhuvad. Ja kui munast väljas, siis kohe ka roomama. Vaskuss võib elada kuni kolmkümmend aastat vanaks. Raamatutes kirjutatakse vaskussidest, kes on elanud isegi viiekümneaastaseks. Et vaskuss on süütu, rahuarmastav ja kasulik loomake, keda metsas just iga päev ei kohta, siis on ta meil looduskaitse all.
Täheke nr.2 / 1977 |