Heidi tahtis hästi ruttu suureks saada. Ta pani selga vanema õe kleidi, kõndis ema kingadega ja tegi sellise soengu nagu tädi Reedal. Kuid midagi ei tulnud sellest välja. Teised ainult naersid. Heidi oli väga õnnetu.

Kord võttis Heidi harja ja proovis tuba pühkida. Põrand sai päris puhtaks. Ema tuli tuppa ja ütles:"Näe, Heidi hakkab juba suureks saama." Heidil oli selle üle väga hea meel.

Õhtul pesi ta nõud, kuivatas ja pani kappi. Nüüd ei suutnud isa imestust varjata ja sõnas: " Ma ei märganudki, et Heidi on äkki nii suureks kasvanud."

Sellest ajast nimetavad kõik Heidit suureks tüdrukuks, kuigi tal on väikesed kingad ja lühike kleidike. Ka Heidi tunneb end suurena ja abistab alati ema.