MAAILM NAERAB

Homme heidavad kogu maailma karikaturistid ja multiplikaatorid kadeda, kuid lugupidava pilgu minevikku. 95 aastat tagasi sündis ühes vaeses ameerika peres poiss, kellele pandi nimeks WALTER ELIAS.

Esimese maailmasõja rinnete keerises oli nooruke Walt täiesti silmapaistmatu mehehakatis, kel ei keerelnud peas ühtki asjalikku mõtet tulevikust. Ta isa oli puuviljazeleed valmistava väikeettevõtte osanik ning Waltergi oleks seal mitte küll tulusa, ent kindla töökoha saanud.

Aga see polnud Walti unistus. Nooremana oli ta vabrikus isegi abitööline olnud. Töö meeldis noormehele vaid seetõttu, et jättis aega ka salakirele - joonistamisele.

Juba kaheksa - aastaselt teenis poiss “kunstnikuna” oma esimese mündi, kui joonistas külaarsti lemmikhobuse pildi. Ta armastas lapsena loomi nii väga, et hakkas nende liigutusi inimolemusega kokku sobitama...

Kuid tollal poleks keegi Walt Disney vähestest tuttavatest osanud arvata, et kunagi paneb ta aluse kogu maailma multifilmi arengule.

Pesamuna Walt pandi juba lapsena Kansas Citys ajalehti laiali kandma. Tal tuli vanema vennaga juba kell kolm hommikul üles tõusta, et enne kooli rahanatukest teenida. Walt tõdes juba varakult, et aeg on raha.

Nii Kansas City kunstiinstituudis kui ka hiljem Chicagos kaunite kunstide akadeemias õppides läks ta alati klassi esimesena ja lahkus sealt viimasena. Kumbki kool ei andnud siiski soovitud teadmisi ning Disney käis ka ajalehekarikaturistide kursustel. Need jäid sõja tõttu katki. Prantsusmaal rindel olles õnnestus tal palju huvitavaid visandeid teha.

Loobunud töökohast zeleevabrikus, pakkus Disney end ajalehetoimetustesse joonistajaks, ent kõikjal öeldi ära. Lõpuks sai ta tööle reklaamifirmasse. Seal omandas Disney reklaamijoonistuse põhimõtted, millega vaataja tähelepanu püüda.

Kui jõulureklaamibuum vaibus, lasti Disney ja teine noor talent - Ub Iwerks - lahti. Ühe reklaamilehe juures asutasid nad oma firma Disney & Iwerks, kommertskunstnikud.

Kui Disneyl avanes ühes kinoreklaamikompaniis võimalus teenida 40 dollarit nädalas, lahkus ta firmast. Iwerksil polnud ärimehevaistu ning ettevõte läks pankrotti. Walti eestkostel võeti ka sõber kinoreklaami tegema.

Disney pääses liikuva pildi juurde ja pidi ka ise uusi reklaamikangelasi välja mõtlema. Sageli tuli ka kohmakas kaamera pihku haarata. Selle algelise kaameraga tegi Walt pärast tööd, öösiti, garaazis oma esimese filmi - “Naerugrammid”.

Disney müüs filmi odavalt ühele kinoomanikule. “Naerugrammid” sai populaarseks ja kinoomanik tellis järje.

Et jõuaks tellimusi täita, võttis Walt appi kolm noormeest. Disney pühendus üksnes uuele tööle ja hakkas kahekümneüheselt firma presidendiks. Kahjuks läks seegi firma pankrotti, sest filmiturul võimutsesid mängufilmid.

Algul täitis Disney juhutellimusi, hiljem lõi Alice’i - filmide seeria, kus päris tüdruk seikles joonistatud maailmas. Aga see ei üllatanud kedagi... Walt nälgis ja käis räbalates, kuni tuttav hambaarst tellis temalt reklaami. Saadud rahanatukese eest sõitis Disney Hollywoodi.

Lõpuks tellis keegi temalt tosin Alice’i - filmi. Disney laenas vend Roylt raha ja hakkas tegutsema. Walt pani taas joonistama ka sõber Iwerksi ja veel paar kunstnikku. Tellija ähvardas pärast kuuendat filmi lepingu katkestada, aga seitsmes tuli nii hea, et tellimus hoopis laienes.

Valudes sündisid kõigile teada - tuntud Miki - Hiir ja teised tegelased. Lisandus sünkroonheli, värvikirev pilt, ja iga tühiseimgi vari oli täpselt paigas.

Edasine edu “Lumivalgekese ja seitsme pöialpoisi” (1937), “Pinocchio” (1939), “Bamby” (1942) ja teiste toel on juba kõigile teada.

Selline on lugu vaesest poisist, kelle unistus pani algul pere muigama, hiljem kogu maailma naerma. Olgu see tõenduseks, et naerutamine on raske ja tõsine töö.

Walt Disney elu käsitlevate raamatute põhjal.

Meie Meel. 4. detsember 1996.