MUSTRÄSTAS

Isalinnul on sulestik üleni must ja nokk eredalt kollakasruuge. Emalinnu sulestik on tumepruun, kurgualune ja rind tähnilised, nokk tumepruun. Musträstas on kuldnokast, kellega teda tihti segamini aetakse, veidi suurem. Musträstas kulgeb maapinnal hüpates või kiiresti joostes, tihti peatudes ja saba püsti ajades. Tegutseb põõsastes ja puudel, sageli ka maas. Lend on tavaliselt madal ja lühike. Väheseltsiva linnuna ei moodusta parvi.
Toit.
Musträstas toitub tavaliselt maas, kus otsib lehekõdust igasuguseid putukaid ja limuseid. Suvel ja sügisel ei põlga ka marju ja pehmeid puuvilju. Juhuslikuks toiduks on pisikesed konnad, sisalikud, mõned kalakesed ja linnupojad.
Laul.
Musträsta laul on üks ilusamaid linnulaule. See koosneb flöödihäälsetest kurvapoolsetest vilistustest, mida lind aeglaselt ja mõtlikult ette kannab. Tavaliselt istub laulja liikumatult kõrge puu ladvas, vahel laulab ka lennul ühelt puult teisele. Laul on kõige kõlavam hommikul, algab 40-75 minutit enne päikesetõusu, õhtul aga lakkab 40-55 minutit pärast päikese loojumist. Lauluperiood kestab aprillist kuni juuli keskpaigani.
Kutsehüüd on peenike venitatud "sii" ja ka lühike "tak-tak". Hoiatushüüd on lõikav kile "tikstikstik...." või "kiikiikii...".
Saabumine.
Tavaliselt saabub musträstas meile ajavahemikus märtsi keskelt kuni aprilli alguseni. Üksikud linnud veedavad meil ka talve.
Elupaik.
Liik pesitseb salu- ja lodumetsades, maa-asulates ja linnade parkides, kalmistutel ja suuremates aedades.
Pesa.
Pärast paaride moodustamist algab kohe pesaehitus. Seda teeb emalind, keda isane selle tegevuse juures saadab ja ohtude eest hoiatab. Pesa ehitatakse valmis 3-5 päevaga.
Pesa on paksuseinaline ja tugev ehitis samblast, samblikest, kuivadest lehtedest, rohukõrtest ja vähestest raagudest. Sisemises kihis on mulda ja savi ja sisevooderdises peeni kõrsi, juuri, puulehti, sammalt.
Munakurn.
Täiskurn koosneb 3-6 munast. Munad on tihedasti kirjatud roostepunaste täppidega rohekal taustal. Kurn on täis aprilli lõpul või mai algul.
Emalind hakkab hauduma kohe pärast viimase või juba ka eelviimase muna munemist. Haudumine kestab 11-14 päeva.
Pojad.
Pojad kooruvad tavaliselt paari päeva pärast, mõnikord 3-5 päeva jooksul. Esimestel päevadel soojendab emalind koorunud poegi. Harva teeb seda ka isalind. Alates 10. elupäevast hakkavad pojad juba pesast välja hüppama, kuigi on veel abitud ja lennuvõimetud. Lendama hakkavad nad 16. või 17. elupäeval. Pärast seda saavad nad veel kuni kolm nädalat vanalindudelt toitu.
Poegi toidetakse peamiselt putukate ja vihmaussidega, keda hangitakse pesa vahetust lähedusest. Isalinnu osa poegade toitmisel on üldiselt suurem kui emalinnul.
Tavaliselt lähenevad vanalinnud pesale ettevaatlikult ja varjatult, tihti maad mööda. Inimesega kohtumist pesa juures nad väldivad, peitudes puu võrasse või põõsaste varju ning häälitsedes eemal. Harva teeseldakse inimese eemalemeelitamiseks vigast, erandjuhtudel isegi rünnatakse teda.
Lahkumine.
Sügisene lahkumine ja läbiränne toimuvad septembrist novembri alguseni. Musträstad rändavad öösiti. Osa vanu linde jääb meile ka talveks. Meil elavad musträstad talvituvad Lääne-Euroopas.

L. Rootsmäe, H.Veroman. Eesti laululinnud. - Tallinn: VALGUS, 1974. - Lk. 182-186.