Vaal
N. Plavilstsikovi järgi

Kõige pisemad metsloomad on kääbus-karihiired. Nende keha on ainult neli sentimeetrit pikk ja nad kaaluvad ainult kaks grammi.

Vaalad on niisamuti imetajad kui karihiiredki. Aga nagu karihiirte hulgas on kääbuseid, nii on mõned vaalalised hiiglased.

Kõige suuremad vaalalised on sinivaalad. Nende pikkus ulatub 33 meetrini. See tohutu loom kaalub 120 tonni.

Imetajate seas on rida liike kohastunud eluks vees. 120 tonni kaaluv sinivaal ei suudaks maismaal ühest paigast teise liikuda. Vees võib säärane mürakas olla väga liikuv. Vaalalistel on kaladega sarnane kehakuju, võimas saba ja tugevad lihased. Hülged, morsad, kotikud, merisaarmad ja mõned muud loomad veedavad suurema osa elust vees. Kuid poegi sünnitavad ja toidavad nad kuival maal või jääl.

Nagu kõik imetajad, hingab vaalgi kopsudega. Kopsude kaudu saab ta hingamiseks õhku. Selleks, et hingata, tõuseb vaal veepinnale. Toitudes või hädaohu eest varjudes võib vaal vee all viibida pool tundi või veel kauemgi. Ükski vaalaline ei lahku aga veest: nad ei suuda elada kuival. On selge, et vaalapoeg peab oskama ujuda oma elu esimesest tunnist peale. Vaala pojad sünnivad väga suurtena. Sinivaala poeg on sündides seitse-kaheksa meetrit pikk. Vastsündinud vaalapoeg püsib paarkümmend minutit vees nagu õngekork, alles siis hakkab ujuma.

Vaalapoeg ei uju kaugele. Ainus, mida ta nüüd vajab, on ema nisa. Torru keeratud keelega haarab poeg nisa ümbert kinni. Ema pritsib piima pojale suhu. Sinivaala poja päevane piimaportsjon on 200-300 liitrit.

Poeg toitub piimast kuus või seitse kuud. Vaalad kasvavad väga kiiresti. Pooleaastane vaalapoeg on 16-17 meetrit pikk.

Vaalad ei ela kuigi vanaks. Nende hiiglaste elu kestab 20-40 aastat. Nende loomade elu lühendab vaalajaht. Inimene kütib vaalu rasva pärast. Rasva on vaalal väga palju, suurel sinivaalal koguni 50 tonni. Keskmiselt saab vaalast umbes kümme tonni rasva. Peale rasva tarvitatakse ka liha ja vaalakiuseid.

Kunagi võis vaalu kohata kõigil meredel. Nüüd on neid rohkesti ainult lõunapoolsetes vetes. Põhjapoolsetel meredel jääb vaalu järjest vähemaks. Vaalad ei püsi aasta vältel ühesainsas kohas. Toitu otsides rändavad nad pikki vahemaid. Vaalad toituvad vee pindmistes kihtides ujuvatest pisivähikestest. Poegi imetav sinivaal sööb päevas 4-5 tonni toitu.

1. MISSUGUSES RAAMATUS ON JUTTU VAALADEST? JOONI ÕIGE PEALKIRI.

• Kahepaiksed ja roomajad.

• Huvitavat loomade elust.

• Tiivulised ja sulelised.

• Kalade elu.

• Putukad ja ämblikud.

• Neli aastaaega.

2. KES SEE ON?

• 4 cm pikk, kaalub 2 grammi ...................................

• 33 m pikk, kaalub 120 tonni ..................................

3. LEIA IGALE LAUSELE SOBIV ALGUS.

• .......................................................... on 7-8 meetrit pikk.

• .......................................................... on 16-17 meetrit pikk.

• ......................................................... elab 20-40 aastat vanaks.

• ............................................. joob päevas 200-300 liitrit piima.

4. TÄIDA LÜNK.

Kõige suuremad vaalalised on ..................................................
Vaalal on võimas ...................... ja tugevad .............................
Vaal võib elada ja liikuda ainult ...............................................
Vastsündinud vaalapoeg toitub ainult .......................................
Vaalapoeg oskab ...................................................................

5. VALI JA JOONI SOBIV VASTUS.

6. LAHENDA RISTSÕNA.

1. Mille pärast kütitakse vaalu? 2. Kõige suuremad vaalalised. 3. Pisikesed metsloomad. 4. Vaalalaps. 5. Vaal imetab poegi piimaga, ta on ..... 6.Vaala hingamiselundid. 7. Veeloom. 8. Vaala pojad ............ väga suurtena. 9.Vaalad suudavad vee all viibida pool....... 10. Vaalapoja esimene oskus. 11. Vaalal on võimas ...........

Vasakult paremale: Vaalade vaenlane.