EESTI EMA HÄLLILAUL
Marie Heiberg - Heinamägi

Liigu orsi, kiigu orsi,
kõigu, kõigu, kase ladev,
kõigutele kanget meesta,
kanget meesta, tarka tütart,
vanataadi vagakeseks,
taaralaste taimekeseks.

Jää tuttu, tuvikene,
maga, minu marjukene,
suru silmad, sirgukene,
uinu, uinu inglikene,
kuni kuu on koidu ajal,
taevas hämariku rajal!
Kuu kerkib kumamaie,
tähti hõbel hiilgamaie
taara taevalisel telgil
vaga lasta valvamaie.
Õhk see hüüab salasõnal,
libisteleb lehterüpes,
hääda unda lapsukesel.

Tähtesilmad vaatavad taevast,
tunnistavad tulevikku;
magajate matkamaada,
eluteeda, tööteeda;
näevad ette õnnepäevad,
õnnepäevad, mured, vaevad.
Kuid ei teata taevatähed,
ütle nad ei sõnakestki,
kas on häda ähvardamas,
ehk on valu varitsemas.

Jää tuttu, tuvikene,
maga, minu marjukene!
Mureni veel mitu maada,
hädani üheksa haavikut,
valuni viisi vilu - metsa,
vilu metsa, lehtis laanta.
Jää tuttu, tuvikene,
maga, maga, marjukene.

Meie kiisul kriimud silmad. - Tln.: Eesti Raamat, 1985. - Lk. 88 - 89.