|
Mõni mees mõnesugune
Mõni
mees mõnesugune
Mõni mees ümmargune,
mõni pisut
pikergune
mõni lai ja lapergune
mõni mitmetahuline.
Uuest
ütlen, ümber jälle
hernes üsna ümmargune
uba pisut pikergune
lääts on lai ja lapergune
tatar kolmetahuline.
Mõni mees mõnesugune.
Mõni mees mõnesugune:
Mõnel
seljas siidisärki,
Mõnel
karvane kasukas,
Mõnel pikad
püksid jalas,
Mõni on ihualasti.
Uuest ütlen ümber jälle:
Nisul seljas
siidisärki,
odral karvane kasukas,
kaeral pikad
püksid jalas.
rukis on ihualasti.
Kes see kõnnib kõrta mööda?
Kes see kõnnib
körta mööda,
Astub aiaäärta mööda,
üles tõuseb tõstemata
maha laseb laskemata,
ilma piimata elakse?
Mina mõistan, miks ei mõista:
Mesilane, linnukene,
Herilane, hellakene,
see’p see kõnnib kõrta mööda,
astub aiaäärta mööda,
üles tõuseb tõstemata,
maha laseb laskemata,
ilma piimata elakse.
|
Karjase
laul.
Söö, meie kirju karja,
söö seda söödirohtu,
laku laia laane rohtu,
kuni tõuseb teista rohtu,
Kuni pistab piibelehte,
ajab üles angervaksa!
Pile-lile Peebukene,
aja siia , karjakene,
siin on kallis karjarohtu,
valgepea vasika rohtu.
Lauliku lapsepõli
Kui ma olin väiksekene,
kasvasin ma kannikene.
Ema viis hälli heinamaale,
kandis kiigu kesa peale.
Pani käo kiigutama,
suvilinnu liigutama.
Seal siis kägu palju kukkus,
suvilind see liialt laulis.
Mina meelta mõttelema
mõttelema, võttelema-
kõik ma panin paberisse,
raiusin kõik raamatusse.
Millal maksan eide
vaeva?
Millal
maksan eide vaeva,
eide vaeva, hella piima?
Las saab metsa maasikaida,
linna alla lillakaida,
vainu peale vaarikaida -
siis toon metsast maasikaida,
linna alt toon lillakaida,
vaka täie vaarikaida,
poole vakka pähkeleida.
Siis küll maksan eide vaeva,
Eide vaeva, hella piima. |