|
TÄHEKESTE JUURES Marta Sillaotsa raamatu põhjal dramatiseerinud Juhani Püttsepp AEH majahaldjas Lumine mets. Maas põõnutab paar metsahaldjat valge teki all. Aeh tuleb murelikult ringi vaadates. AEH Muudkui sajab ja sajab - ei ole otsa ega äärt… Meil Ojakäärul on majad ammugi lume all küüru vajunud, aidad ja aganikud hoopis ära kadunud, väravapostid on põlvili lumes, aiateibad on kaelani lumes, kuid taevast aina pudeneb ja pudeneb. Lapsed ei saa sellise sajuga väljagi. Istuvad toas, ninad vastu aknaruute ja ootavad… Millal saabub ometi jõuluõhtu, tuuakse kingitused, tuppa seatakse kuusk… (paus) Aga ajad on nii kehvad, ei teagi, kas saab üldse sel aastal jõulurõõmu… Oleks vähemalt kuusk igas toas… Aga, mida sa siin metsas niisuguse sajuga näed? Ei seletagi, on see mänd või kuusk… Kõik justkui magab lume all. Puud magavad, kuskil siin on metsahaldjad Ohoo ja Oioo. Ehk oskavad nemad mulle nõu anda, kust leida kuusepuid, kust saada jõulurõõmu Ojakäärule. Aeh luusides minema. Haldjad hakkavad vähkrema ja ärkavad. Ohoo ajab end haigutades istuli. Oioo oigab ja sügab varbaid. OIOO Oi-oi-oi! Oh neid pikki õhtuid ja pimedaid öid, vend Ohoo! Küll teeb laisaks… OHOO (haigutab uuesti) Oh-ho-ho-hoo! Jah, ära tüütab see alaline magamine, vend Oioo! Luud-kondid valutavad sest kõva maa peal põõnamisest. Aeh tuleb eemalt. AEH Metsahaldjad, uuu! Metsahaldjad, ae!
OHOO Keegi nagu hüüaks meid… OIOO (sügab kukalt) Kes meid vaeseid ikka hüüab siin pimedas metsas? AEH Metsahaldjad, ae! Metsahaldjad, uu!
OHOO Tõepoolest, tõepoolest! Nagu hüüaks keegi, kuuled, Oioo! OIOO (tõmbab end kerasse ja sätib end uuesti magama) Ei ole siin kedagi hüüdmas, Ohoo! Kes see ikka meid õnnetuid siin pimedas metsas hüüab… AEH Kas te ei kuule või? Metsahaldjad! Kas te olete kurdiks jäänud või?
OHOO No nüüd oli küll kellegi häält kuulda. Üsna kindlasti kohe! Tuleks üles tõusta ja vaadata, kes nii hilja õhtul metsas käratseb. OIOO (ägades) Võibolla tuleks tõesti tõusta. Kui aga viitsimist oleks… OHOO Kas tasub tõusta või ei tasu? Õhtu on käes ja ümberringi nii pime, et midagi ei näe. Parem magan edasi…
Aeh leiab matsahaldjad üles. AEH Aeh! Või siin te mul oletegi! Siinsamas! Ja kumbki teist ei võtnud vaevaks vastata, kui ma huikasin! OHOO Pidin just vastu hüüdma. Võtsin just vastamiseks hoogu. OIOO Jah, ega kohe niisama järsku saagi vastata. Iga ettevõte nõuab aega. AEH Veidrad mehed, mis aega teil vastamiseks vaja on! Tehke suud lahti ja laske häälel kõlada, kui teid hüütakse! OIOO Ega kõik nii krapsakad ka ei saa olla, kui sina. OHOO Jah, et kes sa oled ja kust sa tuled ja kas sul asja ka oli või kõnnid niisama, segad meie unerahu…
AEH Hoidke nüüd kõrvad palun hästi lahti! Ma vastan! Metsahaldjad teevad kõrvad hästi suureks.
AEH Olen majahaldjas Aeh. Tulen Ojakääru külast, sealt, metsa tagant. Muidugi oli mul asja ka, ega ma ilmaasjata kõnni. OIOO (sügab kukalt, pobisedes) Eks räägi siis, mis sul asja oli… OHOO ( ägisedes ) Räägi jah, räägi jah, kui viitsid… AEH Miks ma ei viitsi! Jõulud on saabumas, vaat sellest pidin rääkima. OHOO Jõulud, siis jõulud... OIOO Jah, mis seal siis ikka nii väga erilist! AEH (lööb jalaga vastu maad) Kuidas - "Jõulud, siis jõulud"? Virguge ometi kord, unekotid! Igavesed vedelvorstid! OIOO Mina olen kusagilt kuulnud, et jõulusid ei pühitsetagi enam. Et on teised hoopis otsa saanud… OHOO Vaat-vaat, mina olen ka just sedasama juttu kuulnud!
Aeh lööb kaht kätt kokku.
AEH Ärge ajage hullu juttu! See võis nii olla tuna-tuna-tunamullu, et jõulusid pole. Siis ei tohtinud jõulusid pühitseda. Nüüd pühitseme neid jälle! Süütame jälle küünlad põlema, ehime kuuski ja laulame laule. Lapsed saavad kingitusi… (nukraks jäädes) Kui ainult oleks mida ehtida! Kui oleks, mida põlema süüdata! Maa on vaeseks ja tühjaks jäänud. Pole, millega pühi pidada! Sellepärast ma teie jutule tulingi. Aidake mind, majahaldjat! Aidake tuua kodudesse küünlasära ja kuuselõhna! OHOO Küünlasära? Kust meil seda on? Meil on siin pime. Kottpime! AEH Aga kuuselõhna? Seda te ometi saaksite anda? OIOO (venitades) Ah et… et kuuselõhna… Kuuski siin võibolla tõesti on… Peaks vist üles tõusma ja pisut ringi vaatama! Kui võtaks kätte ja tõusekski püsti? Mis sa sellest arvad, vend Ohoo? OHOO (kukalt sügades) Ja hakkaks pihta… Ja satuks hoogu… Siis jah, siis läheks töö meie käes nagu lepase reega. (paus) Ah et tõuseks püsti või. Seda asja peab kaaluma…
Aeh vaatab tummastunult ja nördinult aelevaid metsahaldjaid. Oioo hakkab end siiski püsti upitama.
OIOO Kui saaks jah ühe korraga joonele. Oioo, küll siis läheks… Mida siis õieti külaline soovis? Ma ei pannud ennist tähele… AEH (veidi solvunult) Abi tahtsin! Ja head nõu tahtsin! (resoluutselt) Kuuski on vaja! Kuuski!!!
Ohoo tõuseb püsti. OHOO Oioo! Selg on kole kangeks jäänud, ei tea, millest see küll tuleb. (uurib majahaldjat) No kuuski võib saada küll ja küll! AEH Ja midagi oleks vaja suhupistmiseks! OIOO (püsti tõustes) Ah et suhupistmiseks? Midagi söödavat? Jah, aga meil ei ole ju õieti midagi, mis kõlbaks kallil õhtul suhu pista. OHOO Kui õige paluks, kui õige viitsiks oravaperet paluda. Neil peaks tagavarasid olema? AEH Mina huikan! (paneb käed suu juurde torru) Oravapere, ae! Oravapere, uu! Kui saaks palun pisut pähkleid!
Pähkleid sajab põrandale vihmana.
OHOO No mis ma ütlesin! No mida ma rääkisin! Nii palju pähkleid! OIOO Pähkleid nagu kive! Kui viitsiks õige kummardada, võtaks ühe üles ja sööks ära!
AEH Nüüd meil on tõesti pähkleid! Nüüd meil on palju pähkleid! Mu süda läheb kohe kergemaks, palju-palju kergemaks. Aitäh, oravapere! Suur tänu! (mõtlikult) Aga kust saaksin ma küünlasära? Kust saaksin ehteid kuuskedele? Kust kingitusi lastele? Mänguasju?
OIOO Küünlasära? Ei meie tunne siin metsas muud sära kui tähekeste oma… Seda juhtub vahel nägema kui teist külge keeran. AEH (üles kiigates) Tähekeste sära? Kui läheksin õige tähekeste jutule… Paluksin pisut sära jõuluõhtuks majadesse… OHOO Mine jah, mine jah tähekeste jutule! AEH Ma ei tunne teed. Ei oska minna tähekeste juurde. OIOO (sügab kõrvatagust) Sa ei tunne teed? Võiksin… Juhatada… Kui kord hoogu satuksin… AEH Sina tunned teed tähekeste juurde? OIOO Ei, kus nüüd mina seda… Aga tuleb vist ülespoole minna! AEH Sina tunned teed tähekeste juurde? OIOO Ei, kus nüüd mina seda… Aga tuleb vist ülespoole minna! AEH Ülespoole? OHOO Tundub nii jah. Sealtpoolt nad ikka paistavad. AEH Lähme siis ruttu! OHOO Ikka ruttu ja ruttu, oled sina aga kärsik! AEH Ei ole ju palju aega pühadeni. Peab ruttama!
Aeh krabab metsahaldjatel turjast ja lükkab liikuma. Lähevad. OIOO Tähekesed jah, nemad on jõuluvanale jooksutada. Nendel on nukulaod pühadeks täita ja mängukarudele kasukad selga õmmelda ja kummipallid pungile puhuda ja igasugused ümbermaailmad ja mustapeetrid ja muud mängud korda seada ja hõbekarda jõulupuuokstele kedrata ja hõbekellukesi ja hõbekuulikesi valada ja… OIOO Ära tee endale rääkimisega liiga vennas!
Metsahaldjate samm jääb tasapisi väsinuks ja viimaks nad seisatuvad ning sätivad ennast maha vajuma. AEH Kuulge unekotid, nõnda jääte maha, kaote ära ja kes siis mind aitab? OIOO ja OHOO (hirmunult, kooris) Ega ometi meie??? AEH Muidugi teie! Kes siis veel! OIOO Miks meie? OHOO Jah, miks meie õnnetud? AEH Teil on jaksu ja jõudu, võite kanda ja tõsta, lükata ja tõmmata…
Ohoo vajub oiates pikali maha.
OHOO Olen haige, olen väga haige! OIOO Nüüd tahetakse tööga tappa! Oh häda, oi-oi-oi! AEH Ärge halisege! Hakkame minema ja häda teile metsahaldjad, kui te minust maha jääte või katsute jalga lasta!
Aeh hakkab minema. Oioo aitab oigava Ohoo püsti ning metsahaldjad vantsivad Aeh-ile jõuetult järgi.
OHOO Oh meid vaesekesi, oh meid õnnetuid! Nüüd pannaksegi tööle. OIOO Rängasti pannakse tööle! Kui mõnus oli põõnutada põõsa varjus. Ohohohoo! OHOO Nüüd ei saa vist enne pikali visata, kui pühad möödas. Oi-oi-oo! OIOO (ohates) Ei vist… Ei vist mitte! Küll on see majahaldjas meie vastu karm! OHOO Hirmus karm! AEH Vaadake, kui valge on kõik siin ümber. Milline imeline valgus! Olemegi vist tähekeste juurde jõudnud! ja see, kes seal nobedasti askeldab, ongi vist üks neist.
Haldjad piiluvad tähekesi. Sinitäheke istub hõbetoolil ja ketrab hõbelõnga. Tuleb Hõbekihar.
HÕBEKIHAR Sinitäheke! Leidsin vana, kulunud pilveräbala, üsna vana, pulstunud ja koitanud pilvetüki. Mis ma sellega teen? Kas viskan kütteks ahju? SINITÄHEKE (uurib räbalat) Ei, Hõbekihar, ei, ahju seda visata ei tohi! Ehk saab sellest voodikoti täidist… või saab siit paar põrandavaipa. Jäta pilvetükk siia, Hõbekihar. Küllap sellestki saab jõulurõõmu… Tead isegi, aeg on kitsas ja kehv. HÕBEKIHAR Siin on veel midagi, Sinitäheke. Leidsin vana tuhmunud täiskuu. Kas viskan ahju? SINITÄHEKE Ei, Hõbekihar. Ilus, peaaegu terve kuuketas! Katsu seda õige pisut puhastada ja läikivamaks hõõruda… HÕBEKIHAR Mul ei ole enam puhastuspulbrit. See on otsa saanud. SINITÄHEKE Ei ole pulbrit? Järsku prooviks liivapaberiga? (kuud uurides) Ei, see kriimustaks kuu hoopis inetuks… HÕBEKIHAR Ma katsun ehk hapupiimaga? SINITÄHEKE (innustudes) Tee, jah, katset hapupiimaga, Hõbekihar. Tee kohe katset! Või oli sul veel midagi? HÕBEKIHAR (sikutab välja vikerkaare räbala) Üks katkine vikerkaar. SINITÄHEKE Anna aga siia, ehk saame kuidagi kasutada! HÕBEKIHAR (ägestudes) Sina kipud aga kõike kasutama! Kust võtta niiviisi ahjukütet, kui sa kõigest tahad jõulukinke ja ehteid teha. Ahjud on kolmandat päeva külmad, tuba nagu hundilaut. Sõrmed jäävad päris kangeks, ei puhasta ma siin nõnda kuud ega midagi… SINITÄHEKE Töö annab sooja! Ja kinkimisrõõm annab sooja! HÕBEKIHAR Mina lähen otsin kolikambrist midagi sellist, mis ometi kõlbaks ahju panna! (paus) Mina küll ei mõista, milleks kasutada vana rabedat vikerkaaretükki! Tolmu on teine täis! Vaja puhtaks kloppida! Muidu tuleb sellest üks väga tolmune jõulukingitus. SINITÄHEKE Ei, Hõbekihar! Ära seda tee! See tolm, mis vikerkaares peidus, on Linnutee tolm! Vaata, kui kaunilt ta särab. Siit saame ehteid tuhandele jõulupuule. HÕBEKIHAR Aga kust me ahjukütet saame… SINITÄHEKE Ahjudega on aega! Maa peal on Jõulud saabumas! Jõuluvana vajab kõike, mis võiks jõulurõõmu valmistada… Alles eile käis ta ütlemas, et kõik laoruumid on pooltühjad. HÕBEKIHAR Mina sellises külmas tööd ei tee! Lähen kolikambrisse ja otsin, kuni leian kütet, mida sa ometi lubaksid ahju panna!
Läheb. Leiab haldjad.
HÕBEKIHAR Taevake, milline üllatus… SINITÄHEKE (hõikab) Leidsid? Too, näita! HÕBEKIHAR Jah, leidsin, kuid mitte kütet. (haldjatele) Astuge ometi edasi ja rääkige, kes te olete…
Aeh ning tema sabas Oioo ja Ohoo astuvad esile.
AEH Tere, tähekesed, olen majahaldjas Aeh Ojakääru külast. Ja need on metsahaldjad… OHOO Ohoo! OIOO Oioo! SINITÄHEKE Ohoo! Ja Oioo! Küll on imelikud nimed! Mina olen Sinitäheke ja tema on minu abiline Hõbekihar. AEH Tulin sind paluma, Sinitäheke, kingi pisut jõulurõõmu lastele, kelle kodud on pimedaks ja kehvaks jäänud. Anna tubadesse jõulusära! SINITÄHEKE Meie oleme siin just kibedasti ametis jõulusära ja jõulurõõmu valmistamisega. Mitmele majale sina, majahaldjas jõulurõõmu tahaksid viia? AEH Meie Ojakääru külas on lapsi kahekümnes majas. Ja naaberkülas on lapsi väga paljudes majades. Ja linnas on lapsi otsatu paljudes majades. SINITÄHEKE Küllap jõuluvanal on kõik need majad kirja pandud. Hõbetäheke, palun too jõuluvana suur nimederaamat!
Hõbetäheke toob suure raamatu.
HÕBEKIHAR Igavene raske! SINITÄHEKE Vaatame kohe! Mis on sinu koduküla nimi, majahaldjas? AEH Ojakääru. O-ja-kää-ru! Talusid on seal viisteist, kolm popsikohta, kaks käsitöölist, kaksteist hobust ja pood. SINITÄHEKE (uurib raamatut) Ojakääru, ahaa! Talusid viisteist, kolm popsikohta, sepp, õmbleja, pood, kaksteist hobust, klapib! Lapsi kokku viiskümmend neli… Aili, Ants, Anu, Eero, Eha, Elo, Jaak, Jaan, Ilmar, Joosu, Kai, Kalle, Kersti, Laine, Leida ja nõnda edasi ja nõnda edasi. Kokku viiskümmend neli! Kõik on kirjas!
Sinitäheke lööb raamatu kinni.
SINITÄHEKE Aeg on kehv, majahaldjas. Näed meilgi ahjud siin mitu päeva kütmata! Kuidas maa peal on? Ütled, et jõulurõõmu pole? AEH Kui saaks natukenegi! Metsahaldjad lubasid kuused anda, oravaperelt saime pähkleid - pisut valgust ja sära oleks ka vaja. Seda tulingi siit otsima… OHOO Kingitusi ka… OIOO Jah, just, kingitusi ka… SINITÄHEKE Kingitusi… Mitu nukku on meil, Hõbekihar? HÕBEKIHAR Üks pisike nukk on, näe!
Hõbekihar näitab tillukest nukku.
SINITÄHEKE Kõigest üks, aga selle eest saab kuukettast teha keedupotte tütarlastele ja pasunaid poistele. HÕBEKIHAR Vikerkaarest saaks nukumaju… Ja siis on ju meil veel puust mänguloomi ja raamatuid, ilusaid juturaamatuid.
Majahaldjas muutub üha rõõmsamaks. AEH Siis jõuluvana ikka tuleb meile, Ojakäärule! SINITÄHEKE Tuleb, kindlasti tuleb! Aga sina pead ise aitama kingitusi kokku kanda ja pakkida! Meil on siin tänavu töötegijaid vähe. AEH Küllap mina kannan ja küllap mina pakin! Mul on ju abimehedki ühes, kes pakkida ja kanda aitavad. Astuge ette, metsahaldjad!
Metsahaldjad tammuvad, nihelevad, näpivad pükse ja ohkavad raskesti.
AEH Tulge, tulge lähemale.
Metsahaldjad poevad üksteise selja taha, ähivad ja puhivad. Viimaks teeb Ohoo suu lahti.
OHOO No natukene me ehk suudaksime kanda… OIOO Ja pisut, õige pisut võime pakkida ka. Aga suurt abi meist loota küll ei ole. OHOO Ei, suurt abi küll mitte! Pole meil jõudu, pole meil jaksu. OIOO Aga natuke, õige natuke võime teha küll, kui just juba jõulud saabumas on! OHOO Oleme nõrga kondiga ja kõhna kerega. Puhata ei ole ka saanud juba hulgal ajal. Kui tohiks heidaks kohe siia maha… OIOO Viskaks jah kohe siiasamasse küljeli…
SINITÄHEKE (teeb suured silmad) Ei ole praegu küll aega küljeli heita, kulla metsakollid. Töö ootab! OHOO Töö… Mina olen kuulnud, et ega töö pole jänes, kes metsa jookseb ja ära kaob. SINITÄHEKE Ära nüüd seleta midagi! Kas kümneni lugeda oskad? OHOO Vist nagu oskaks… Kui viitsiks…
Loeb näppude peal laisalt ja venitamisi.
OHOO Üks, neli, kolm, kuus… AEH Sedagi sa ei oska! Sinitäheke, milleks tal on tarvis kümneni lugeda? SINITÄHEKE Milleks? Kümme küünalt igasse majja! Kümme hõbekuuli ja kellukest igasse pakki. AEH (viskab käega) Ma loen siis ise! Metsahaldjad las pakivad. OIOO (sügab kõrvatagust ja rehmab käega) Ei tea, kas oskame sedagi… AEH Sa lihtsalt vigurdad, Oioo! Muidugi sa oskad pakkida! HÕBEKIHAR Mina pakin siis ise. Metsahaldjad teie naelutate kasti kinni. Siin on haamer ja naelad! OHOO Kui juhtun äkki näpu pihta lööma… Kus siis oleks selle valu ots ja äär. Oi-oi-oi! Mul on nii õrnad näpud! HÕBEKIHAR Sinul? Säärasel mühakal? OHOO Kere on mul mühakas, aga tunded on õrnad! AEH (pahaselt) Metsahaldjad lihtsalt ei taha midagi teha! Hakkan ise pihta… Lesigu ja põõnaku nemad, saan üksi hakkama!
Aeh ja tähekesed asuvad asju kasti pakkima. Metsahaldjad vaatavad ja nihelevad. Siis istuvad maha. Siis vajub Ohoo päris põrandale maha ja jääb kohe magama-norskama.
OHOO (läbi une) Aitajaid, töötegijaid on ilma meietagi küllalt. Las teevad, ma tukastan veidi. OIOO Lasen endalgi korraks silmad kinni, pikk tee on käidud - ei mäletagi, millal puhata sai… Uni kipub vägisi kallale.
Majahaldjas vaatab metsahaldjaid.
AEH (sarkastiliselt) Puhkavad vaesekesed! Puhaku pealegi, saame ilma nendeta hakkama! SINITÄHEKE Saame muidugi! Saame küll! Kui väsimegi õhtuks, mis sellest? HÕBEKIHAR Ei sellest ole midagi! Kui aga töö saab tehtud! AEH Ja jõulurõõm igasse majja! HÕBEKIHAR Ei tea kas pühadelund ka veel sajab? Jõuluvanal on siis hea pehme sõita oma laia reega… Teate mis, küsiks õige jõuluvanalt, kas tema reel on veel ruumi? Järsku mahuvad kingitused Ojakääru lastele ka kohe ree peale ja need unimütsid oleks vaja samuti maa peale tagasi saada… SINITÄHEKE Küsime muidugi! Küsi sina, Hõbekihar! OIOO (tõstab pead) Las majahaldjas küsib, temal on kõva ja hele hääl… AEH (paneb käed suu ette torru) Jõuluvana, uu! Jõuluvana, ae!
Jõuluvana tuleb.
JÕULUVANA Ae-ee! Jõuluvana kuuleb sind! AEH Kulla jõuluvana! Kas sinu reel on veel ruumi? Kas Ojakääru jõulurõõm reele mahub? Kas jõuluvana Ojakäärule tuleb? JÕULUVANA Ruumi on. Mahub reele ka Ojakääru jõulurõõm. Tuleb jõuluvana Ojakäärulegi. AEH (plaksutab käsi) Jõuluvana tuleb! Tuleb Ojakäärule! Tuleb igale poole! SINITÄHEKE Nüüd kingikast ja metsahaldjad ree peale! Ja läheb sõiduks!
Oigavad ja ohkivad haldjad tõstetakse reele ja sõidetakse minema. Otsas LISA Luuletus, mida haldjad võiksid lugeda Jõuluvanale: Sa tuled, Jõulutaat, Sa tuled, tuisuilm. Sa tuled, pühake, |