JAANALIND KUI BROILER

Häme lähedal asuv Mustiala agronoomiakool on üks poolesajast paigast Soomes, kus peetakse jaanalinde. Liha ja munade pärast. Aga ka sellepärast, et see on moes. Jaanalindu nimetatakse Soomes turvikubroileriks.

"Kas neil seal külm ei ole," on peaaegu esimene küsimus, kui Eestis tagasi olles Soomet tabanud jaanalinnubuumist räägin. Selgus, et need linnud pole külmakartlikud, nende kodumaal Aafrikas on ju ka jahedaid öid. Meie suvise palavusega tundvat nad end isegi kehvemalt ja siis pannakse nad majja luku taha."Jaanalindude pidamine tundus nii hull idee, et seda pidi proovima," tunnistas Mustiala kooli juhtkond. Nad olid alt läinud sellega, et jäid uskuma lubadusi, nagu saaks ka viljastamata mune müüa 7000 - 9000 marga eest. Et sisseostetud isane jaanalind Masa ja emane Lissu maksid kumbki 15 000 marka, loodeti suurt tulu.

Lissu ja hiljem toodud Pauliina andsid eelmisel suvel 40 muna, kuid ainult Lissu omad olid viljastatud. Enamik järglasi suri esimesel nädalal - Helsingi labori uurimistulemused toovad põhjuseks kaltsiumipuuduse. Praegu on poegadest alles vaid üks, kes vajab pidevat ravi - jalad on nõrgad.      Muna kaalub kuni poolteist kilogrammi, sellest 300 grammi moodustab kõva koor. Ühe muna väljahaudumine inkubaatoris maksab kolmsada marka, kuid see-eest võib juba paarikuise linnu eest saada kümme korda rohkem raha.      Linde peetakse Mustialas vanas remonditud laos, mille vähem kui hektari suurune territoorium on piiratud võrkaiaga. Lindudele antakse spetsiaalset jõusööta, kaera, otra ning munemise ajal ka purustatud austreid. Aga neile pidid maitsema ka kapsad, porgandid ja kartulid.       "Liha on nende puhul ikka kõige tähtsam," ütles Mustiala jaanalindude hooldaja Simo Pärssinen. "Soomes on alles esimesed linnud lihaks tehtud, üks Helsingi reostan võtab seda vastu." Hinda ei osanud ta täpselt öelda, kuid arvas, et umbes 150 marka kilo eest peaks saama. Teiseks müügiartikliks on munad, mille eest saab mõni tuhat marka. Elektroonikatööstuses kasutatakse sulgi, mis seovad hästi tolmu.       Paljudes farmides on hakatud jaanalinde kasvatama ilma põhjalike eelteadmisteta, suure raha lootuses ja turistide ligimeelitamiseks. Poolesajas paigas kasvab juba umbes nelisada jaanalindu. Nende kasutamine "broileritena" on esile kutsunud loomakaitsjate protesti. AITA OTTAS. Postimees. 25. märts 1997.

 

 

1. Kus asub artiklis mainitud Mustiala agronoomiakool
a. Lõuna - Eestis
b. Soomes
c. Rootsis

2. Mida küsitakse jaanalindude kohta kõige sagedamini?
a. kui kiiresti nad jooksevad?
b.kas nad on ka tigedad?
c. kas neil seal külm ei ole?

3. Jaanalindude kodumaa on
a. Aasia
b. Aafrika
c. Antarktika

4. Jaanalindude nimed olid
a. Maka, Lika ja Paula
b. Masa, Lissu ja Pauliine
c. Marry, Lilly ja Paul

5. Mitu muna munesid emased jaanalinnud suve jooksul?
a. 20
b. 60
c. 40

6. Jaanalinnu muna kaalub kuni
a. pool kilo
b. kaks kilo
c. poolteist kilo

7. Jaanalinnud söövad
a. spetsiaalset jõusööta, kaera, otra ning munemise ajal ka purustatud austreid
b. liha ja kala
c. ainult spetsiaalseid puu- ja juurvilju

8. Jaanalinnu sulgi kasutatakse ka elektroonikatööstuses, sest
a. nad juhivad hästi elektrit
b. nad on tugevad
c. nad seovad hästi tolmu