KODULOOMADE PÕLVNEMINE JA KODUSTAMINE
Õie Haavik
Iidsetel aegadel ei olnud koduloomi. Kõik loomad elasid vabalt metsas ja otsisid ise toitu. Ürginimene hankis endale ülalpidamiseks vajalikku otse loodusest, küttides metsloomi ja -linde, püüdes kalu. Jahipidamisega sai ta loomadelt nahku kehakatteks ja liha toiduks. Juhtus aga, et jahilt tuldi tagasi saagita. Aegamööda hakkas inimene mõistma, et kasulik oleks kasvatada loomi kodus. Ta hakkas neid kodustama. Kõige kergem oli hakkama saada noorloomadega. Kui jahipidamisel surmati emaloom, siis järelejäänud noored loomad viis inimene koju. Toidu, ulualuse ja sõbraliku lähenemisega meelitas ta noori ulukeid. Loomad hakkasid pikkamööda leppima eluga inimese juures. Nii muutusid nad aastatuhandete jooksul järk-järgult koduloomadeks. Ka nende ürgne enesealalhoiuinstinkt - kartlikus ja leppimatus inimese suhtes - tuhmus põlvkondade jooksul.
Arvatakse, et esimeseks kodustatud loomaks oli hunt (mõnel pool ka shaakal), keda inimene kasutas tema kiskjalike omaduste tõttu valvurina, kaitsjana ja jahikaaslasena. Sajandite jooksul omandasid kodustatud hundid aegamisi tõelise koera loomuse. Et hunt koera esivanem oli ja koer esimeseks koduloomaks juba kiviajal oli, seda arvamust on kinnitanud leiud eelajalooliste inimeste asulaist. Neis vanimais asulais teiste loomade jälgi ei leidunud. Viimasel ajal on teadlased aga tõestanud, et esimeseks koduloomaks polnud mitte koer, vaid nendeks osutusid lambad ja kitsed. Lammaste metsikuteks esivanemateks on olnud muflon ja arhaar.
| Kodulehmad on ürginimese poolt kodustatud ürgveise - tarva - järglased. Kodusiga aga pärineb kuivetunud pikakihvalisest metsseast. Hobune on ilmunud, võrreldes koeraga, meie juurde hiljem. Ta on inimese teenistuses kõigest 4000 aastat. Kodustatud kass oli Euroopas üsna hiljuti veel (800 aastat tagasi) tundmatu - neist poldud kuuldudki. Kuid Egiptuses osati metskassi kodustada ja taltsutada väga ammu. Kodukasse peeti Vana-Egiptuses pühadeks loomadeks. |  |
Kaasaegsetel koduloomadel on püsinud metsikute esivanemate teatud jooned, kuid samal ajal on neil kodustamise tagajärjel tekkinud uued, inimesele tulutoovad omadused. Pikaajalise hooldamise tulemusena on koduloomadel raske elada ilma inimese hoolitsuseta. Koduloomade ja -lindude saadusi kasutab inimene.
Õie Haavik. Loomariigist. - Tallinn, 1996. - Lk. 10.
1. Ürginimene hakkas loomi kodustama, ...
a. sest jaht ei õnnestunud alati
b. et järglastel oleks kellegi peal oma jahioskusi lihvida
c. elu koduses koopas oleks huvitavam
2. Kõige kergem oli kodustada ...
a. jäneseid
b. noorloomi
c. hunte
3. Arvatakse, et esimeseks kodustatud loomaks oli ...
a. hobune
b. siga
c. hunt
4. Viimasel ajal on levinud arvamus, et esimesteks koduloomadeks olid
siiski ...
a. lambad ja kitsed
b. eeslid
c. lehmad
| 5. Kodulehma eellane on ... a. ürgveis ehk tarvas b. piison c. härg 6. Hobune on elanud inimese juures umbes ... 7. Egiptuses peeti pühaks loomaks ...
|
 |