Meremäe PK

Uurimistöö

Mälestusi NÕUK. Eestist

 Koostas: Ranno Toomemägi
Klass: 7kl
Juhendaja: Iia Nilk

 

 2002

Küsimused, millele vastati:

1. Vastaja ees ja perekonna nimi
2. Sünniaeg
3. Praegune elukoht
4. Millal, kus ja kuna kirjutab?
5. Keda mäletad töökaaslastest.
6. Kus asus töökoht (linnas, maal, külas, talus, majas...)
7. Mida mäletab tööruumidest (avarad, kitsad, soojad, mugavad, külmad, valgustus, WC, pesemise
võimalused).
8. Mida mäletad töö tingimustest? (Tööle, koju, liikumine- rattaga, jalgsi, hobusega, anti sõiduk,-
oli see ohtlik? Kas tööd oli palju? Kas anti lisaülesandeid? MItu tööpäeva oli nädalas? KUi pikk oli
tööpäev? Kui pikk puhkus? Kas anti lisasoodustusi (preemiat, ostusoodus, ostuluba)? Kui suur oli
töötasu, oli see piisav?
9. Milliseid tööülesandeid täitsid, kuidas tulid toime, milline oli selleks ettevalmistatud haridus?
10. Kas töö juures korraldati ka tööväliseid üritusi (sünnipäevad, juubelid, riiklikud tähtpäevad,
teatris käigus, väljasõidud, ekskursioonid)?
11. Mida tegid enne ja pärast seal töötades (kus? kellena?)?
12. Mida mäletad suhtlemisest rahvaga, töö kaaslastega, ülemustega, kas oli teistega tegemist või ei
puutunud üldsa kokku?
13. Kas on säilinud juttusid, testamente, aukirju, artikleid sinu kohta, sinu töökoha või selle aja
kohta.(NB: Kui ei siis ärge kirjutage midagi)
14. Sinu isiklik elutingimus ja pereelu sel ajal (kas ta/nad tööl käisid, milline oli sel ajal
tööinimese elu? Mida sinu palgast sai osta, mida osteti?

Meenutab: Maire Mee

  • 1938
  • Võrumaa, Haanja vald Ruusmäe, Kriguli küla
  • Töötasin Ruusmäe sovhoosi sööklas juhatajana 1981-1989.
  • Töötasime sööklas 3 inimesega, abi kokk Helju Kalk ja nõudepesija. Otseseks ülemuseks oli sovhoosi majandus-juhataja Liidia Kattai.
  • Töökoht asus Ruusmäe sovhoosi kontoriga samas majas, vanas Rogosi mõisas.
  • Tööruumid olid küllaltki kehvas seisus. Need polnud ju sööklaks ehitatud, vaid selleks otstarveks kohandatud. Ruumid oli küllaltki kitsad ja asusid poolkeldrikorrusel. Päike akendest sisse ei paistnud. Oli küllaltki rõske ja talvel ka külm. Toidu valmistamine toimus põhiliselt suurel puuküttega pliidil, lisaks kasutasime ka gaasipliiti. Külm vesi tuli kraanist, sooja vee nõudepesuks pidime ise pliidil soojendama.
  • Tööl käisin jala, maad kodust tööle umbes 2km. Talvel oli tööpäeva pikkus kaheksa tundi, suvel kui toitlustasime rahvast ka õhtul põllule (näit. Kombainerid) kestis töö 10 tundi. Lisaks veel õhtused dokumentide vormistamised, mis võtsid paar tundi aega. Tavatööpäevi oli nädalas viis, vajadusel töötasime ka puhkepäevadel. Töötasu oli väike, keskmiselt 120-130 rubla kuus. Hea töö eest maksti majandist ka paar korda aastas preemiat. Töötasu jatkus, et ära elada ja ka üht-teist majapidamisse muretseda. 9 aastat olin söökla juhataja. Minu üheks ülesandeks oli menüüde koostamine, kauba asjade toomine, toidu valmistamine koos abikohaga. Õhtul, kui teiste tööpäev läbi, pidin täitma dokumentatsiooni.
  • Meie sööklas tähistati paljusid majandi sündmusi. Paljud juubelid ja matuselauad tuli meil valmistada ja katta. Majandist korraldati ekskursioone. Kaugemad paigad kus olen käinud on Ameerika ja Usbekimaa. Väga toredad olid ka ühised Tartu ``Vanemuise`` etenduste külastamised.
  • Ennem töötasin Ruusmäe kultuurimajas ja hiljem Ruusmäe sovhoosi suurfarmis.
  • Kuna töötasin sööklas oli suhtlemine rahvaga iga päev parandamatu. Üldiselt olid inimesed tol ajal toredamad ja rahulikumad, kui tänapäeval. Ei olnud nii palju probleeme töö ja raha pärast.
  • Elasin maamajas. Oli kaks last. Mõlemad käisid koolis. Tol ajal peres teisi töölkäijaid polnud. Minuga koos elas veel minu ema, kes oli pensonär. Tolleaegne tööinimese elu andis võimaluse rahuldavalt ära elada ja lapsed koolitada.

Meenutab: Rita Mee

  • 14.06 .1960
  • Meremäe vald, Meremäe asula.
  • 12. Detsember 2001, oma kodus.
  • Mäletan kõiki tolleaegseid suurfarmi töötajaid nime ja nägupidi. Enim on meelde jäänud tollased veterinaarid kolleegid: Aleksei Truus, Tiiu Mattis, Aivar Lätti. Brigadirid: Evi Kalk, Alli Lillepuu.
  • Töökoht asus Meremäe suurfarmis. See on umbes üks kilomeeter Meremäe asulast Obinitsa poole.
  • Tööruumidega võis enam – vähem rahul olla, kuna suurfarm oli üpris uus ehitis. Talvel oli vahel külmem. Suurfarmi abiruume köeti elektrikatlamajast. Kraanist tuli külm vesi.Sooja vett sai köögi veeboilerist.
  • Tööle minna oli umbes üks kilomeeter. Tee oli tavaliselt päris hea, ainult mõnikord suurte tuiskude ajal pidi sügavas lumes sumpama. Tööle läksin hommikul kella üheksaks, lõpetasin tavaliselt viie kuue ajal, vahel ka õhtul. Puhkus oli 24 tööpäeva ja tavaliselt võimaldati puhata suvisel ajal. Töötasu oli 140 rubla kuus. Aastalõpus maksti mõnikord ka preemiat. See palk ei olnud just suur, kuid elada sai.
  • Töötasin veterinaar – velskrina. Mul on 1979.a. lõpetatud Väimela NST, veterinaar – velskri kutsega. Minu ülesandeks oli jälgida lehmade ja vasikate tervislikku seisundit, ravida haigeidloomi ja teostada profilaktilisi töid. Samuti pidin jälgima, et lüpsjad täidaksid veterinaar – eeskirju.
  • Pidasime oma kollektiiviga juubelisünnipäevi. Sünnipäevalast peeti meeles kingiga ja istutikoos kohvilauas. Mõned korrad organiseeriti niinimetatud ``kaubareise`` Lätti ja Leetu.
  • Enne suurfarmis töötamist õppisin Väimela NST-s. ja pärast töötasin Meremäe sigalas veterinaarina.
  • Ülemustega läbisaamine oli hea. Ümberkaudse rahvaga suhtlemist oli mul päris palju. Kui meenutada, siis pole Meremäe ümbruses pea-aegu ühtki maa-elamist, kus ma poleks mitte kunagi käinud. Tol ajal pidas enamik inimesi ikka kodus loomi ja kui neist juhtus mõni haigestuma, tuli ikka aidata ja ravida.
  • Peres oli tol ajal kaks last. Raskusi oli lasteaiaga, kuna see asus Vana-Vasteliina ja transpordiga oli raskusi. Meil perest käis tööl ka minu elukaaslane. Raha jätkus toidu ja riiete ning mööbli jaoks. Tol ajal said tööd teha kõik, kes soovisid.

 

Meenutab: Kaja Juhkam

  • 1952
  • Meremäe vald, Meremäe küla
  • 7 jaanuar 2002
  • Palok Veera, Andimäe Laine, Möldri Siina, Jrdla Maret
  • Meremäe külas
  • Tööruumid asusid keldrikorrusel kohandatud sööklas. Seal oli pime ja niiske, ventilatsioon puudus.
  • Tööle läksin jalgsi. Väga palju tööd. Hooajaliselt tuli sööta töölisi ka põllule ( Termos, söök) Oli sovhoosi töölissöökla. Tööpäev põhiliselt kaheksa tundi. Vajadusel töötasime ka puhkepäevadel. Maksti preemiat plaani täitmise pealt. Sain sovhoosi poolt reisi Moskvasse ja sektsioonkapi ostuloa. Töötasu oli normaalne. (Natuke väike)
  • Hariduselt olen viienda kategooria kokk, lõpetanud kutsekooli. Sööklas olin kokk – brigadiir. Kaubatellimine telefoni teel. Kaup toodi kohale. Kohapeal kauba käitlemine.
  • Tähistasime tööjuures kaaslaste sünnipäevi aga eriti juubeleid.
  • Enne elasin Venemaal Permi oblastis. Pärast töötasin Meremäe KK sööklas.
  • Suhtlemine rahvaga oli meeldiv, töökaaslastega saime hästi läbi. Ülemustega suhtlemine põhiliselt telefoni teel.
  • On sõilinu artikkel ``Võrumaa Teatajast`` minu parimaks nooreks kokaks tunnistamise kohta. Aukirjad.
  • Oli kas poega. Peres töötas ka abikaasa. Palga eest sai elada ja osta ka vajalikke mööbliesemeid ning riideid.

 

Meenutab: Valli Lumik

  • 1945
  • Meremäe vald
  • Kodus detsembri kuus.
  • Ma mäletan töökaaslastest:: Kahu Silver, Marjapuu Elvi
  • Tööruumid olid normaalsed.
  • Tööl käisin jala. Tööpäeva pikkus sõltus asjaoludest, sest olin tööl seafarmis. Tööpäevi oli nädalas seitse puhkus kuu. Maksti ka preemiat samuti olid ostusoodustused, saime nq Autoostu loa. Töötasu oli umbes 200-300 rubla piires ja sellest piisas.
  • Tööga tulin toime, selleks polnud vaja mingit ettevalmistatud. Haridus oli tavaline, olin lihttööline.
  • Töölt käidi eraldi veel reisil ja muiduga ka kaubareisidel.
  • Enne seda olin koristaja, pärast kodune.
  • Töökaaslastega oli hea läbisaamine, kõik laabus hästi.
  • On säilinud ka aukirju sellest perioodist.
  • Tol ajal käisid lapsed koolis ja ka nende jaoks oli aega, sest saime natuke puhkepäevi ja tööpäeva pikkus vahel ainult lõunaajani. Elukaaslane käis samuti farmis tööl. Palgast saime osta kõik vajalike ja jäi natuke ülegi.

 

Meenutab: Nikolai Toomemägi

  • Sündinud 1952
  • Võrumaakond Meremäe
  • Kirjutab oma kodus Meremäel
  • Stepanov Lendla, Helju Lumi olid otsesed ülemused. Töökaaslased; Paul Mattis, Viktor Leim, Margus Karro, Raivo Mattis, Paul Sõrmus jpt.
  • Töökoht asus Meremäel, ``Võit`` sovhoosi Meremäe osakond. Kui traktor oli remondis siis Meremäe töökoda.
  • Töötingimused ei olnud eriti head. Meremäe töökoda oli vanem ehitis. Valgustus ja küttetingimused polnud head. Talvel külmaga oli kehv remondis olla.
  • Tööl polnud kerge minna, kuna elasin Meremäel. Kes käisid kaugemalt, tulid kas rattaga või töölisteringi bussiga. Tööd jätkus pidevalt. Eriti pingeline aeg traktoristi jaoks oli kevadel. Siis pidime tegema pikad päevad, vahel kuni 12 tundi. Muidu oli tööpäeva pikkus kaheksa tundi. Kui olime kaugete põldude peal, toodi lõunasöök termostega põllule. Puhkust oli 24 tööpäeva ja tavaliselt sain puhkuse talvisel ajal. Kui olid kevadised põllutöödlõppenud, peeti traktoristide pidu ja premeeriti paremaid. Kevadel oli töötasu piisav, talvel remondi ajal saime kehva palka.
  • Olen lõpetanud Paide Põllumajandusliku kutsekooli, sain sealt mehanisaatori paberid. Töötasin lint-traktori peal. Minu tööks oli kündmine, kultiveerimine, suvel aitasi silo teha. Sain kõigi töödega hakkama.
  • Tähistasime tööjuures suurte hooaja tööde lõppu ühise peoga. Majand organiseeris mõned ekskursioonid.
  • Enne töötasin Meremäe suurfarmis karjas – traktoristina. Pärast töötasin Meremäe katlamajas katlakütjana.
  • Omavahelised suhted olid küllaltki head. Mõni kord oli pisikesi tülisi osakonnajuhatajaga Lendlaga.
  • Elasin Meremäe asulas paneelimajas kaks toalises korteris. Mul oli pere: elukaaslane ja kaks last. Oli ka vanem poeg, kes elas minu ema juures. Meie lapsed olid tol ajal väikesed, koolis veel ei käinud, käisid Asunduse lasteaias. Meie peres töötas veel minu elukaaslane ta oli veterinaarvelsker. Tol ajal ei olnud tööinimese elu eriti raske. Palgaga võis rahule jääda. Jätkus toiduks, riieteks ja ka muu tarvilike ostmiseks. Tol ajal sai ostetud korterisse mööbel, mis enamuses on ka praegu kasutusel.

Meenutab: Taimi Feodorova

  • 1957
  • Vana – Vastseliina
  • 15 detsember 2001a Vana-Vastseliina
  • Mäletan kõiki sidejaoskonna töötajaid
  • Töökoht asus Võru rajoonis Kuutsi Sidejaoskonnas.
  • Tööruumiteks oli kaks ruumi. Ühes olin mina ja teises postiljonid. Oli ahjuküte, ahjusid tuli endal kütta samuti pesta ja tolm võtta. WC oli õue peal. Pesemisvõimalus puudus. Vesi oli õues.
  • Tööle tulin jalgsi talvel, suvel jalgrattaga. Tööd oli üpris palju, sest meist 10 km kaugusel asus sõjaväeüksus. Lisaülesanne oli sovhoos põllul kartuleid võtta (masinaga) ja kõplamas käia 10 päeva. Töötasin esmaspäevast – laupäevani. Puhkepäev oli pühapäev. Tööpäev algas kell 8.00 ka lõppes kell 18.00. Puhkus oli 21 tööpäeva. Töötasu oli 120 – 140 rubla koos preemiaga. Tulime toime. Mees sai ka head palka.
  • Mina olin sidejaoskonna ülemus kuustis. Lõpetasin Tallinnas Sidejaosk. Ülemate kooli. Tööga tulin hästi toime. Käisin ka täiendus kursusel.
  • Töötajate sünnipäevi, jõulusid ja nääripidusid peeti alati. Oli kaetud laud. Igaüks tõi toidupoolist midagi kaasa. Oli akordioni saatel tants.
  • Enne sidesse tööle minekut olin koolis. Siis läksin mehele ja sünnitasin esimes poja. Pärast Sidest lahkumist olin Võru Pangas operaator.
  • Kuna olin ise ülemaks, siis oli mul neli alluvat, kolm postiljoni ja hoiukassa töötaja. Saime hästi läbi ja rahvast käis sides palju. Ka lobisemas armastas rahvas meie juures käia (posti ootamine, raha saamine posti teel). Sai palju külauudiseid kuuldud ja arutatud.
  • Töökoht oli juba olemas ja on ka praegu Kuutsis Mehkomool. Fotosid pole alles jäänud kolimise tõttu.
  • Mina olin rajul. Meil oli kahetoaline korter Wc ja koridoriga. Oli poeg kahe aastane. Poiss oli lasteaias kui tööl olime. Aega jätkus lapsele ja perele. Mees töötas autojuhina. Elu üle kurta ei saanud. Raha oli ja jäi ülegi. Kahjuks toitu peres eriti ei olnud. Meie vanemad pidasid loomi, sealt ka toidulauale head ja paremat.

 

 

 Kokkuvõte

Seda kirjutades sain ma aru kui raske oli vanast elu. Tegelikult polnudki see väga raske kuna siis jätkus alati tööd, kes aga tööd teha tahtis see ka sai. Vanasti oli aga palk liiga väike ja siis olid ka asjad odavamad. Vanasti aga pidi ka palju rohkem tööd tegema, et seda palka välja teenida. Vanasti polnud nii lihtne liikuda, tavaliselt polnud ühelgi inimesel autot, seda said lubada ainult rikkamad. Vanasti liiguti kas jalgsi, hobusega või ka rattaga. Talvel külmaga oli küll nadi minna tööle kuna siis on nii külm ja rattaga ka ei saa sõitta, ainus ja kõige lihtsam lahendus oli siis veel see, et lähed tööle hobusega. Vanasti polnud ka mingeid arvuteid ja kõike pidi kirjutama käsitsi. Inimestel oli siis kergem elu kui praegu mõnel, kuna praegu pole inimestel tööd vähemalt 95% inimestel puudub töö, nad tahaksid seda teha aga kuid ei leia tööd aga vanasti said kõik tööd kes aga viitsis seda teha. Muidugi oli ka neid kes lihtsalt ei viitsinud teha.

 

Sisukord

  1. Esileht………………………………………………………………… lk1
  2. Meenutab Maire Mee………………………………………………..lk 2-3
  3. Meenutab Rita Mee…………………………………………………….lk4
  4. Meenutab Kaja Juhkam………………………………………………..lk5
  5. Meenutab Valli Lumik…………………………………………………lk6
  6. Meenutab Nikolai Toomemägi………………………………………...lk7
  7. Meenutab Taimi Feodorova……………………………………………lk8
  8. Kokkuvõte……………………………………………………………...lk9
  9. Sisukord………………………………………………………………lk10