Täishäälikuühend. Määra rasvaselt trükitusd sõnades täishäälikuühendi pikkus. Mäekõrgune laine (…) viskas laeva (…) kaljurahnu otsa. Võõra linna kõrged seinad (…) pea mind vastu võtavad. Pere kutsuti einele. (…) Kuidas (…) võita viletsust, kui vihma ei tule! Kuivand (…) ära ojakene, mis meil (…) voolas oru seest. Mäetipud punetavad koidukullas. (…) Koid (…) hävitavad riideid ja mööblit. Käisin (…) üksi mööda pikka teed. Täis (…) õiehiilgust aas on nüüd ja igal pool on hõiskehüüd. Täna sõime (…) hilja lõunat.Kalevipoeg, kange meesi, laskis lodja valmistada, laeva (…) teha hõbedase. Tähed taevast (…) paistavad. Vaimu (…) ette õrnalt tõuseb kauge aja mälestus. Pillun puid (…) küdevasse ahju.Teil (…) kõigil (…) on tuline õigus (…). Kiigu, liigu, laevakene! (…) Aeg (…) lendab mööda linnutiivul. Jälle on üks päev (…) meilt läinud (…), ajamerre kadunud. Üksi oma teed pean (…) käima (…). Kord leidund talumees rahaaugu. (…) Parem auga (…) hauda kui häbiga elada. Nõuga (…) tehakse rohkem kui jõuga. (…) Aino (…) oli alles väike (…) tütarlaps. Ainus (…) pilk su silmist minu rahu viis.   Kirjuta lünka õige täht. Oma kiitus ha__seb. U__nu va__kselt mu lind, ma valvan ju sind! Kä__sin e__le isaga linnas. A__as õunapuu me__l õ__tseb, kust ma ma__tsvat õuna tõ__n.Vä__ke Le__da le__dis a__datrepilt nisutera ja tõ__ emale näha. Me_l ukse ees la__netab meri, kä__b alla ja ülesse. Ku__d tihti siiski le__an su silmist pisara__d. Ilm hingab va__kses rahus, e__ su__gu minu silm. Täna li__gu laseme, hõissa, meil on vastlad! Õ__es sirge kask meil seisab. Tihe sügisene udu tõ__seb õhtul heinamaalt. Kena jõ__luehte saanud iga metsapuu, seda ilu vaatab kõrgelt mõnus jõ__lukuu. Kolmejalgne kurivaim, ra__dhambad suus? Kanda jõ__ad, lugeda ei jõ__a? Õ__na suurune, penikoorma pikkune? Ringi käivad ajarattad ra__gematu rutuga. A__ ei anta asjata ega tarkust tasuta. Emajõ__ laineid mööda liugleb lahke la__vake. Ära enam ka__ba! Kena kevade on kä__s. A__gamööda asjad käivad. Mul tuli ahjus, tuba so__, lamp laual valgust näitab. Kas te ei nä__, lumesadu jälle kä__s! Rahu kosutab, va__n kaotab. Tee tööd ja nä__ va__va. Po__g, vaata alla orgu ja vaata sinna ka, kus ta__va äärel metsad on jutul pilvega! Õhtul o__leemekst saab ja se__ajalgu, hammastega anname neile tubli talgu. Mina veega veereksin, mina jõega jookseksin, aga pe__n loomi hoidma, sarvekandjat karja kaitsma. Hüppa üles to__ lakke, karga üles kambri lakke! Ei te__, mis lugu see on? Uhkeid oksi tema laialt la__tab, juuri sügavale va__tab. Aeg ka__b kiirelt. Poiss pööras nä__ kõrvale.