MATK MERERANDA (Õpetajale)
Lisa: Õpilase tööleht
Koostas: õpetaja Marje Loide Metsküla Algkoolist

     Maa ja vee piiril on palju erineva värvi ja suurusega kive.

• Kogu kolm erinevat kivikest !
  Need peavad erinema värvuse, pinna ( katsumisel sile, kare, krobeline, läikiv, matt ) omaduste ja kuju ( ümar, sakiline, looma, linnu või veel millegi moodi ) poolest.
• Peseme kivi puhtaks, vaatame värvi muutumist. Mida märkad ?
• Proovi ühe kiviga teist kriimustada, nii saad teada, milline neist on kõige tugevam, seda ei õnnestu kriimustada. Kõige kõvem kivi on ...
• Koguneme ringi. Järjekorras kirjeldab igaüks oma kivi, seda teistele enne näitamata. Ülejäänud kuulavad ja püüavad oma leitud varanduse hulgast leida kirjeldusele sarnast kivi. Need asetatakse näidise kõrvale ringi keskele hunnikusse. Niiviisi liigitame ja sorteerime kõik kivid.
• Õpetaja aitab täpsel määramisel. Loeb ette kirjelduse:

1 ) on kõige kõvem, roosa-halli-mustakirju, krobelise või sileda pinnaga, nagu suhkrukristallidest, päikese käes võib särada, võib olla väga suur—GRANIIT.

Sõna kinnistamiseks : noaga tõmmates teeb krrr!—grandioosne—suur—graniit, tuleb kraanaga tõsta—kraa-kraa-graniit.

• Mitut värvi sa näed graniidikivis? Kirjuta!

     Musta, läikiva, päikese käes siniselt, kuldselt vilkuva osa nimi on VILK . Need on peened terad, vaata luubiga! Viskab, vilgutab tuld, valgust silma.
     Roosa – oranzi - punase, mati osa nimi on PÄEVAKIVI. Päeva ehk päikese käes me päevitame algul oma naha roosaks.
     Valkjas- roosa- beez- kollakas- hallikas, suhkrutaoline, peaaegu läbipaistev vahel ka piimjas osa on KVARTS.

• Millest graniit koosneb?
• Mis on graniidi kõige tumedama koostisosa nimi ?
• Mis on kõige heledama osa nimi ?
• Milline osa jäi nimetamata ?
• Kus on kirjeldustele vastavad hunnikud ?
• Kuidas ütlevad inimesed tavaliselt nende suurte kivide kohta ?
  Õige vastus: raudkivi, maakivi, põllukivi, rändrahn, Kalevipoja lingukivid, Vanapagana kivid, ohvrikivid

2) valge – hallikas – kollakas – sinakas – pruunikas, ümar, lapik, matt, sile, pehme kivi, jätab kõvemale kivile heleda, kriidisarnase jälje –LUBJAKIVI .

• Proovi suure rahnu peale joont tõmmata ! Kas saab ,,lutsu,, visata?

3) kivi on peeneteraline, sädelev, valkjas, kollakas, beez, pruun, kerge; eriti pehme, hõõrudes hakkab pihku pudenema liiva – LIIVAKIVI.

• Mis värvi on liiv rannas?
• Millest see tekib?
• Kuidas liiv tekib?
• Kuidas lähevad kivid katki?
• Miks rannas on erineva suurusega kive? Kas luubiga uurides on praod, jooned, augud kivide pinnal näha?
  
• Õpetaja: mida võib vesi, jää, tuul, päike kivile teha – seletused pragude, lõhede tekkimise kohta.

4 ) kivi määrib käsi märjana, saab kuulikesi veeretada, kummik võib sisse kinni jääda, värvus on hall, punakas, pruun, kollakas – SAVI .

AARETEJAHT

• Nüüd otsime kummalisi, huvitavaid esemeid, mida on muutnud vesi, tuul ja liiv. Meri lihvib ümaraks ka klaasi-, puu-, tellise-, korgitükke ja muid esemeid. Need on huvitavad ja armsad asjad, mis jäävad meenutama seda matka.
  Püüa leida midagi huvitavat, pihku mahtuvat, sellist eset, mida võib koju ka kaasa viia.

KODUS

• Teeme endale varanduse kogu!
  Selleks on sul vaja lamedat, kaanega, piklikku kommikarpi ( assortii-), mis pealt lahti käib. Kommipesadesse saab leitud kivid ja esemed panna. Huvitav võib olla ka mõni vana roostes nael, mõni kivi meenutab looma või lindu… Karbi kaane siseküljele saab liimida paberi seletustega . Näiteks: 1 – graniit, 2- klaasikild, 3- puutükk, 4- teokarp jne.
  Karbi peale kleebi silt, sellele kirjuta enda nimi, koht kust need esemed on pärit, aeg ja õpetaja nimi.
• Klassis sobiks teha kogude näitus, siis saate üksteise varandusi imetleda.

SEOSED TEISTE AINETEGA

     Mererannas käigu muljetest võib jutu kirjutada, pilte joonistada, käsitöötunnis kividele nägusid maalida. Võib teha ristsõnu, teadmiste viktoriini, omakoostatud mõistatuste äraarvamise võistluse, kivide elulugu ja kasulikkust koduloo tunnis arutada. Matemaatika tunnis saab kivide raskust ja ümbermõõtu, matka pikkust jm arvutada.

AJA VALIK: soovitavalt kevadel või sügisel päikesepaistelise ja sooja ilmaga, võib ühendada tavapärase matkaga ,, Tere kevad, sügis !,,
VARUSTUS: igal lapsel veekindlad jalanõud, ilmastikule vastav (tuult pidav, kapuutsiga jopp) riietus, kilekott, väiksed topsid, karbid. Pikema matka korral seljakott koos võileibade ja joogiga. Märkmik ja kirjutusvahend ( soovitavalt pliiats – märjale paberile ei saa muuga kirjutada ). Kilekotti on vaja leitud esemete hoidmiseks ja nii saame istumise korral end kindlalt tunda.
Õpetajal võiks olla binokkel, luubid, taimede, lindude määraja, tagavara kilekotte, tööjuhendid, pliiatsid…
EELNEV SELGITUS: matka eesmärgiks on kivimite tundma õppimine, looduse uurimine ( linnud, teod, taimed ), looduses käitumise harjutamine ( ei viska prahti maha ), üksteisega arvestamine jms.
Kui on piisavalt kive uuritud ja varandust kogutud, võib vastavalt laste vanusele korraldada liikumismänge nt paariskull, madu, rong, uka-uka, asjade peitust, äraarvamis- jt.
Ka peale võileibade söömist võiks mõned mängud istudes teha, nt. telefon, silbimäng, täidan laeva, tähemäng ( järgmine sõna algab selle tähega, millega eelmine lõpeb )Võib proovida ise mõistatusi teha.

Näiteks:
Mis see on: vanem kui mina, vanem kui sina, sinu vanemad ja nende vanemad? KIVI
Suvel soe, talvel külm, iseendal ükskõik? KIVI
Vesi limpsib jalgu, jää uuristab keha, kummagi eest ei saa põgeneda? KIVI
Ei ole meri, ei ole maa, pikk on ning otsa ei saa? RAND
Toas alati tüütu, väljas talvel vajalik, lastele suvel armas? LIIV
Laeva kannab, liivatera mitte? MERI

RISTSÕNA

1.Must kivi, mis viskab päikesega sädemeid silma -VILK
2.Suhkru moodi kivi - KVARTS
3.Kivi, millega saab kirjutada - LUBJAKIVI
4.Roosa kivi kõvas kivimis - PÄEVAKIVI
5.Graniidist suur kivi rannas  - RÄNDRAHN
6.Mis teeb kivide värvid säravaks - VESI
7.Pehme, voolitav kivim - SAVI
Vastuses saad teada, millisel nädalapäeval ei pea kooli minema -
paremale: LAUPÄEVAL