Tööôpetus - 4 klass.

Annan edasi kahe tunni läbiviimise materjali tüdrukutele 4. klassis.

Esimeses tunnis võiksid õpilased tegeleda loovküsimustele vastamisega ja teises tunnis võiks tegeleda juba konkreetsemate tegevustega tikkimise osas.

Kuna tikkimisega hakkavad õpilased koolis kokku puutuma 4. klassis, siis pakun sellise töö, mis on üks võimalusi sissejuhatavaks tunniks kui hakataks seda teemat edaspidi lähemalt käsitlema.

Kuna selle tunni tegemine sai inspiratsiooni Soomemaalt, siis nimetaksin seda tööd, mida õpilased koolis lehetööna teevad-portfoolioks.

Õpetaja jagab lehed küsimustega õpilastele kätte ja juhendab suuliselt,  juhul kui seda vaja peaks minema. Samuti võib vastata antud küsimustele grupiga.

Selleks organiseerib õpetaja eelnevalt õpilased gruppidesse.

Loovküsimused selle teema jaoks.

Pealkiri- Tikkimine.

1. Kas sa tead nimetada tikituid valmisesemeid? Nimeta need.

2. Kas ristpiste on tikkimise môiste vôi heegeldamise môiste?

3. Oled sa näinud peale ajakirjade veel mujal tikkimisvõtetega kaunistatud esemeid?

Nimeta kus? (N. vanaema juures, muuseumis, aidas jne.)

4. Kas keegi on tegelenud sinu perekonnast tikkimisega? Kes?

5. Kas sina oled tikkinud mône eseme ? Nimeta need esemed või ese.

6. Nimeta kohti oma kodukohast, kust saaksid sina osta tikitud valmisesemeid.

7. Kas heegelnôel on tikkimise pôhivahend?

8. Kas sa tead tikkimispistete nimetusi? Milliseid?

9. Vaatle 3 või 4 lõngajuppi, mis asetsevad laual ja otsusta millise lõnga abil

saaks valmistada laudlinale lillekesi, imikule särgi peale liblika ning suurele seinapildile mustrilehe järgi vajalikku mustrit. (On eeldatud, et lõngajupid ja riidetükid on eelnevalt jaotatud laudadele.)

10. Ristpiste, aedpiste, madalpiste, ôhksilmus, kahekordne sammas.

Vali neist need môisted välja , mis on seotud tikkimisega. Tee sinna ristike juurde.

11. Millisteks pühadeks sa vôiksid oma sôbrale kinkida omavalmiststud tikitud eseme? Nimeta môni selline püha.

12.Vali kummal fotol on tegemist tikkimisega. Õpetaja näitab ajakirjast vastavaid pilte ja õpilased kirjutavad vastava nr, mis oli pildi juures.

13. Kas sulle meeldib saada omavalmistatud esemeid kingituseks?

14. Millal sa viimati külastasid näitust, kus olid väljas ka tikitud esemed?

Nimeta see koht vôi paik ning aeg.

15. Millise eseme sa tahaksid enesele tikkida? Nimeta see ese.

PS. Peale 15. küs. vastamist võiksid õpilased kordamööda oma vastused teineteisele ette lugeda.

Järgmine ülesanne tuleks teha siis, kui selleks veel esimeses tunnis aega jätkub. Teadupärast on tööõpetused paaristunnid.

ÜLESANNE. Tee ruudulisele paberile, mille mõõdud on 7 korda 7cm proovitöö lillemustrist. Õpetaja jagab ruudulised paberitükid. Kasuta vähemalt kolme ja enemat kollast või punast värvitooni lillekujutise saamiseks. PS. Õpetajal võiks olla ette näidata eelmistes klassides tehtud mustriproovid. Võiks näidata ka looduspilte kollastest ja punastest lilledest Eestimaal. N. Võiksid õpilased valmistada kollase ülase õiekuju arvestava lilleõie mustri.

Kuna küsimusi on palju, siis võiks arvestada laste erinevate suutlikustega ning õpetaja võiks nõrgematele anda võimaluse ise valida näit. 10 küsimust, millele vastata ja need kelle oskused ja võimed on suuremad võiksid vastata kõigile ja alustada ka mustriülesande tegemisega esimeses tunnis.

Teises tunnis jätkatakse mustri koostamist. Selleks sirvitakse ennem ajakirju ja raamatuid, et tuua silme ette mõni ilus lillepilt. Või lähtutakse oma fantaasiast.

Kui selline ülesanne on valmis, siis asetab õpetaja valmispildid tahvlile ja koos arutatakse mustrite üle.

Seejärel võiks teha sissejuhatuse järgmise nädala tundi.

Alustatakse ettevalmistusi seinapildi tikkimiseks.

Õpetaja võiks siin suunata kavandi tegemisel õpilasi ja leppima kokku kavandi teema osas. N. võiks see olla selline-ÕHTUPÄIKE.

Kindlasti on õpilased jälginud suveõhtutel taevalaotust ja on jäänud meelde, milliste värvidega on taevas kaunistatud soojemal aastaajal.

Kõigepealt joonistatakse värviline pilt sellisel teemal. Seda tehakse ruudulisele paberile, eeldades, et ruut jääb nõrgalt värvi alt läbi kumama. Värvimise juures kasutatakse värvilisi pliiatseid, mitte viltpliiatseid. Seejärel koostatakse värviliste ristikeste abil, ettejoonistatud värvilist pilti arvestades, päris kavand. Mille täissuurus on 15 korda 20 sm. Reegel olgu selline, et 1 ruut ja üks rist. Päriskavand koostatakse samuti ruudulisele paberile.

Seejärel võrreldakse kavandeid omavahel pannes need klassitahvlile ülesse.

Võiks küsida ka laste arvamusi. Milline neile meeldib kõige rohkem? Mida oleks võinud lisaks veel kujutada? Milline kavand paistab silma eriti sobilike värvitoonide osas? Jne.

Koduseks ülesandeks jääb muretseda kavandi jaoks sobilikes värvitoonides lõngad ja alusmaterjal. Õpetaja näitab kindlasti, millised on sobilikud alusmaterjalid ja lõngad, sest valik on poodides lai. Võiks anda lastele ka näidised koju kaasa, mille järgi poest materjale osta.

Värvilised pildikavandid võiksid tööde tegemise ajal olla nähtavad klassitahvlil. See oleks kõik.