ERINEVUS. SARNASUS. ASJASTUNUD TÖÖ

Kohmakavõitu vaadil ei ole mingit välist sarnasust elegantse kellaga, telliskivil autoga, kalossil viiuliga ega raadiol lapselutiga. Aga ikkagi on nad sarnased! Kõik need esemed kujutavad endast asjastunud inimtööd. Töö loob imesid. Loendamatuid aastaid lebas rauamaak maapõues. Oma tööga muutis inimene selle teraseks. Terasest aga valmistas traktoreid ja atru, vedureid ja raudteerööpmeid, kirjutussulgi ja pillikeeli. Kui teha tööd kõige tavalisema puupaku kallal, siis muutub see kas majaks või mööbliesemeks või piirituseks. Isegi õhust on võimalik põlluväetisi ja kümneid teisi keemiasaadusi valmistada. Nii keerulises kui ka lihtsas esemes on nähtamatult asjastunud paljude inimeste töö. Sa lõikad puu küljest laastu ja arvad, et tulid sellega toime vaid tänu oma tööle. Kuid sa lõikasid ju noaga. Keegi aga pidi selle noa tera jaoks kaevandama ja sulatama rauamaaki, valtsima terast, tera välja taguma, seda teritama ja lihvima. Noal on veel puust pea. Selle tarvis langetati puu, saeti laudadeks, lõigati vajalike mõõtmetega tükkideks, hööveldati, puuriti augud sisse ja kinnitati lõpuks noatera külge. Selleks et maha võtta puu, on vaja saage. Neid valmistasid teised inimesed. Selleks läheb vaja elektrienergiat, mille tootmisega on omakorda seotud palju töölisi ja insenere. Sinu töös aitavad sind paljud võõrad inimesed. Lihtsale tööriistale, noale on üle kandunud osa nende tööst. Seepärast tuleb esemetesse suhtuda austusega. Mida rohkem on tehtud tööd eseme valmistamisel, leidmisel või saamisel, seda suurem on tema väärtus. Kella valmistamiseks kulub nii füüsilist kui ka vaimset tööd rohkem kui tünni tegemiseks. Seepärast on ka kella väärtus suurem. Kui hakati kaupu vahetama, siis võrdlesid inimesed asjade valmistamisel tehtud töö hulka. Kui tööd oli tehtud võrdsel määral, siis vahetati kaupu lihtsalt üks ühe vastu. Kuidas vahetati kaupu siis, kui ühe kauba valmistamisel oli kulutatud kolm korda rohkem tööd kui teise puhul?

G. Jelizavetin, Raha, Tln., 1970 lk. 14.