VEEL ÜKS RIKASTUMISVIIS

Kerget rikastumisvõimalust otsivad inimesed sõitsid äsja avastatud maadele, kaasas relvad, alkohol ja jumala nimi. Nad aitasid vallutada lühikese ajaga võõramaiseid rikkusi, muuta pärismaalased orjadeks ning kuulutada nende territoorium oma kolooniaks. Rikastuda soovijaid oli palju ja nende ahnus otsatu. Saagi jagamisel mindi sageli kisklema. Kolooniate pärast puhkesid väikesed ja suured sõjad. Teise maailmasõja eel olid kolooniate omanikud Belgia, Holland ja Inglismaa. Inglismaa kolooniate elanikkond oli kümme korda suurem emamaa elanike arvust. See tähendab seda, et iga inglase hüveks tegi maailma mitmesugustes paikades tööd kümme inimest. Paljud maailma maad on ajaloo keerdkäikude tõttu oma arengus maha jäänud. Neil on rikkalikke maavarasid ja soodne kliima. Kuid et neid võimalusi rahva huvides kasutada, tuleb omada teadlasi, insenere, elektrienergiat ja seadmeid. Selleks on vaja raha. Mahajäänud maades ei ole aga ei üht ega teist. Loodusvarad seisid puutumatult, elanikel polnud tööd ega palka. Igaüks tuhnis oma armetul maalapil. Selline olukord oli hea võõramaalastest rikastele. Nad ostsid odava raha eest maad. Pärismaalasest pealikule ja valitsusele andsid nad raha, et endale saada luba istanduste loomiseks, maapõuevarade kaevandamiseks, tehaste ja vabrikute ehitamiseks. Tööjõudu oli kohapeal küllaga. Kohalikel elanikel ei olnud kuhugi minna ja igaüks oli rõõmus kõige väiksemagi raha saamise võimaluse üle. Pärismaalaste käed harisid võõrast maad, kogusid saagi, vinnasid maapinnale maaki ja kivisütt, pumpasid üles naftat ning juhtisid masinaid. Indiast toodi puuvilla, villa, riiet, metsa poolkalliskive ja elevandiluud. Ameerikast toodi teemante, suhkrut ja palju väärismetalle. Inimesed elasid kolooniates vaeselt. Nad elasid veel õlghüttides ja poolnäljas. Paljud ei saanud sündimisest kuni surmani välja oma viletsast külast. Lapsed ei teadnud, mis on kirjaoskus ja raamat. Inimesed ei elanud raske elu tõttu vanaks, vaid surid tihti juba kolmekümne aastaselt. Põldudel töötasid poolpaljad mustanahalised inimesed, nende tööriistaks olid kõplad. Sealsamas seisab tööd jälgides korralikult riietatud euroopa inimene. Tema hoiab käes piitsa.

G. Jelizavetin, Raha, Tln., 1970, lk. 104 -107.