Mida kujutub aasta 2000 probleem?

     Esimeste arvutite loomisel - 50 ja 60-ndatel - pidid programeerijad otsustama, millist formaati kasutada kuupäeva kajastamisel programmides. Kuna arvutiseadmetes oli vähe mälu ja pealegi oli ta kallis, otsustati kuupäeva formaati kajastada päeva, kuu ja aasta numbriga. Sajandi number jäeti kõrvale. Seega, selmet kasutada neljakohalist aastaformaati piirduti kahekohalisega. Kahe biti kokkuhoidmine aastatuhande ja sajandi numbriga jättis vabanenud ressursi muudeks mäluvajadusteks. Sellest kujunes traditsioon ning paljud hilisemad programmid koostati juba ainult kahekohalise aastaformaadiga. Täna võib aga sellistes programmides toimuv aastatuhande muutus pea peale keerata kõik arvutused, mis puudutavad tehinguid ja tehteid kuupäevadega.

     Miks probleemi ignoreeriti?

     Esiteks on "süüdi" tarbijad. Kuna süsteemide väljavahetamine on kallis, püsivad paljud varasematel aastatel ehitatud süsteemid tänaseni kasutusel. Enamgi veel - järgides traditsiooni, on suurte süsteemide funktsionaalsust ajapikku isegi täiendatud, mistõttu võib viga olla veel raskemini avastatav ja kõrvaldatav.
     Teisalt ei saa vastutusest kõrvale hiilida ka toodete tarnijad. Isegi 80 ja 90ndatel kasutasid programeerijad endiselt kahekohalist aastanumbri formaati. Seega võivad ka viimasel aastakümnel toodetud programmid sisaldada aasta 2000 viga. Probleemi peamine sõlmitus seisnebki selles, et me ei tea ligikaudseltki, kui palju me sellest sõltume.

     Kuidas viga avaldub?

     Aasta 2000 viga võib haarata meid kõiki, isegi neid, kes mitte kunagi ei ole sõrmega arvutiklaviatuuri või hiirenuppu puudutanud.
     Ühest küljest avaldub see kaudselt ettevõtte suuremate kulude näol. Ettevõtetel suurenevad infosüsteemide testimise, parandamise või väljavahetamise kulud. Mida suuremad ja mida spetsiifilisemad on infosüsteemid, seda suuremad on ka nende kontrollimise kulud. Väikesed firmad on paremas olukorras - nende paindlikkus ja mahtude väiksus tuleb neile kasuks. Pealegi kasutavad väiksemad firmad rohkem standardiseeritud tarkvaralahendusi.
     Teisalt on aastatuhande vahetuse möödudes võimalik kõiksugune otsene mõju. Võib kaduda ülevaade õigest informatsioonist - näiteks võlgu olevatest klientidest, maksetähtaegadest jms; võib tekkida surve finantsasutustele raha väljavõtmiste kaudu; võib juhtuda, et jääme vee, elektri ja soojuseta. Seda loetelu saab pikendada kuni üleilmse katastroofini.
     Me ei suuda lahendada aasta 2000 probleemi õigeaegselt. Me ei suuda lahendada isegi kõige kriitilisemaid momente. Sellest tulenevalt näeme arvatavasti ka äride kukkumisi, mis on seotud otseselt aasta 2000 probleemiga.
     On üsna tõenäoline, et ületamatut katastroofi siiski ei toimu. Infotehnoloogia arenedes on mõeldud ka varukoopiate tegemisele, kaitsesüsteemide rakendamisele, toiteallikate dubleerimisele jne. Kommunikatsioonisüsteemid kasutavad erinevaid meetodeid andmevahetuse ja sideseansside korraldamiseks. Lokaalsed häired ei tähenda ettevõtete jaoks veel kogu firma töö seiskumist. Kukkumiste korral kaetakse aga “vigane” teenus konkurentide poolt, kes on suutnud enda jaoks vea leida ja lahendada.

     Kuidas end kaitsta võimalike vigade eest?

     Mida rohkem on firma seotud teiste ettevõtetega, seda suurem on risk saada mõjutatud aasta 2000 veast. Parim väljapääs on selle probleemi teadvustamine. Teades probleemi olemust saab testida infosüsteemide erinevaid osasid, mis kasutavad oma arvutusprotsessis tehteid kuupäevadega.
     Mida aga firmad võivad teha enda äri jätkuvuse kindlustamiseks? Esmane rõhuasetus tuleks loomulikult panna nimetatud probleemi kõrvaldamisele - testida kuupäevadega tehteid, protsesse ja nende töökindlust.