ELEKTRIVALGUSTUS
Hans Karro

Silmade kaudu saab inimene kuni 90% väliskeskkonna informatsioonist. Vanem inimene vajab valgust rohkem: 60- aastase inimese töölaua valgustus peaks olema märgatavalt suurem kui 20-aastasel. Valgustuse osa perekonna elektriarves on vähemalt 20%, olenevalt valgustuse tüübist, nende paigalduse otstarbekusest jne. Eriti ökonoomsed on luminofoorlambid, mis hõõglampidega võrreldes annavad neli korda rohkem valgust sama võimsuse korral ja peavad viis korda kauem vastu. Oluline on ka valgustite puhtus: aasta vältel puhastamata lambid ja armatuurid lasevad kuni 30% vähem valgust läbi isegi suhteliselt puhtas keskkonnas. Gaasipliidiga köögis mustuvad valgustid veel palju kiiremini.

Pille korteri kõigis ruumides on tagasihoidlikule elektriarvele vaatamata hubane ja küllaldane valgus, sest:

*valgustid on valitud ja paigaldatud otstarbekalt - tugevamat valgust nõudvates kohtades, nagu köögis, toas lugemislaua juures ja diivani juures, kus Pille armastab kududa, on üles seatud luminofoorlampidega kohtvalgustid; ka üldvalgustuses on kasutatud peamiselt luminofoorlampe, välja arvatud vannituba ja WC, kus inimesed viibivad lühiaegselt;

*lampe, valgusteid ja nende kupleid puhastab ta sageli;

*kõikides ruumides on seinad ja laed heledavärvilised, samasugused on ka seina- ja põrandavaibad, aknakatted jms., sest neilt tagasipeegeldunud valgus suurendab üldist valgustihedust;

*ruumidest, kuhu ei jää inimesi, lülitab ta valguse välja;

*väljast tuppa tulekul kustutab ta kojavalgustuse, eriti aga jälgib, et ta ei jääks ööseks põlema;

*piisava päevavalguse puhul kustutab ta elektrivalgustid.

Ka oma töökohas kasutab Pille elektrivalgustust otstarbekalt ja ökonoomselt.

 

Hans Karro "Lugu Juhanist, Pillest ja energiast". Tallinn "Valgus" 1979, lk. 12.