ÜHE TARBIJA PÄEV
Hans Karro

Olgu ta nimi näiteks Juhan, lihtsalt üks paljudest energiatarbijaist. Ta on tagasihoidlik poissmees, keskastme töötaja ühes administratiivasutuses, kes elab kahetoalises korteris Õismäel. Energia säästmisest on ta küll üht - teist kuulnud, kuid ta arvab, et see kuulub rohkem vabrikute ja tehaste kompetentsi, tegelgu sellega nemad!

Äratuskella helina peale hüppab Juhan hommikul voodist ja kiirustab kõigepealt kööki, kus ta lülitab elektripliidil kõik plaadid ja ka praeahju soojenema. Ühele plaadile asetab ta kolmeliitrise potitäie kohvivett, praeahju aga paneb soojenema eileõhtuse praejäägi. Ülejäänud plaadid jäävad nii-öelda sooja reservi.

Kui vesi keema läheb, toimub vannitoas igahommikune hügieenirituaal. Sooja vee kraan on viimseni lahti nii käte kui näo pesemisel ja sellele järgneval habemeajamisel ziletiga. 10 liitrit, 20-30 liitrit kuuma vett vuliseb kanalisatsiooni ja koos sellega põlevkivist toodetud kilokaloreid. Siis veel hambad puhtaks, see võtab aega .... taas 10 - 15 liitrit sooja vett, kuigi klaasitäiega oleks lahedasti toime tulnud. Kõige lõpuks veel duši alla - puhas poiss on ilus poiss - ja nii kulub veel mõnikümmend liitrit sooja vett.

Enda kuivatamisel tunneb Juhan kõrbelõhna. Praad! Ei nüüd pole aega mõelda veekraanide sulgemisele, kui ohus on hommikusöök. Kähku võetakse pruuniks kõrbenud praejäänused ahjust välja. Kohvivesi keeb küll juba ammugi mulinal, kuigi keedunõule jäi kaas peale panemata. Aga keegu pealegi, ega sellega kiiret ole. Enne tuleb ühel plaadil eileõhtune soust üles soojendada ja teisel paar härjasilma praadida. Hea, et plaadid varakult sooja said pandud. Nüüd aga on see pagana käterätt kadunud! Juhan otsib kõik ruumid läbi: magamistuppa, esikusse, elutuppa ja WC-sse - kõikjale jäävad särama võimsad elektrilambid. Käteräti leiab ta viimaks köögist, praepanni alt.

Lõpuks on toit laual. Kolmeliitrilisest keevast veest kulub lahustuva kohvi tegemiseks vaid kaks tassitäit, vaevalt üks kolmandik liitrit, aga Juhani seisukoht on, et ega palju paha tee.

Pärast hommikusööki järgneb väike nõudepesu. Ükshaaval peseb ja loputab ta nõud jooksva sooja vee all puhtaks.

Kui kõik on lõpuks ühel pool, lips ees ja kaabu peas, käib Juhan peremehe sammul kõik toad läbi - keerab köögis ja vannitoas veekraanid kinni, lülitab võrgust välja elektripliidi ja magamistoast elektriradiaatori ja lõpuks teeb kõik toad pimedaks. Kord peab majas olema!

Tööle sõidab Juhan muidugi oma isikliku "Ziguliga", kuigi bussipeatus on maja ukse ees ja teine töökoha lähedal. Tuhandete masinate tulvas on aga Juhaneid palju ja tuhanded liitrid asjatult põletatud bensiini teevad suurlinna õhu sinakaks ja kibemõrkjaks. Koristajatädi on tööruume just äsja tuulutanud. Need tunduvad jahedaina, eriti kui tulla Juhani magamistoa 25 - kraadisest leitsakust. Ta lülitab kähku põlema kõik valgusallikad ja lisaks sellele soojenema ka töölaua all oleva elektriradiaatori. Temperatuur tõuseb tasapisi 20 kraadilt 25-le, põlvi ümbritseb mõnus soojus. Nii hubane ja kodune on, et uni kipub peale.

Lõunatunniks avatakse jälle aken, kuid elektrivalgust ega -radiaatorit ei lülita keegi välja. Juhan on kuskilt kuulnud, et lambid peavad kauem vastu, kui neid vähem sisse-välja lülitada. Sellise eneserahustuse kilbi taga kasutabki ta lüliteid ainult kaks korda päevas - hommikul ja õhtul. Ka siis, kui ta vahepeal käib nõupidamisel või teeb niisama kauplustes ringi, säravad lae- ja laualambid tühjas ruumis. Lõpuks on tööpäev siiski läbi. Taas mõnikümmend minutit närvesöövat pidurikriginat sõidukite lõputus reas. Nahk on küll seljas märg, kuid bussiga töölkäivast naabrimehest jõuab Juhan koju ikkagi paar minutit varem. Ja higi võib ju vannis maha pesta.

Niikaua kui vann veega täitub, jõuab veel köögis kiiruga ära teha hädavajalikud ettevalmistused õhtusöögiks. Kõigepealt muidugi terve pliit pinge alla, siis praeahju kana praadima - hea, et lõunaajal sai linnast ära ostetud! Ühele keeduplaadile paneb ta kartulid ja teisele suure potitäie teevett keema. Keeduplaadid on küll mustusega kaetud ja praeahi seest toidujäätmetega nagu üle krohvitud, aga sellegipoolest jõuab midagi hajuvast soojusest ka toiduni, läheb siis aega nii palju kui läheb.

Vann on vahepeal hakanud üle ajama, sest ülevoolu toru on juba ammust ajast umbes. Kõrval WC-s vuliseb lustakalt loputuskast, kuid mitte pole meelde tulnud majavalitsusse helistada. Juhan kuivatab liigse vee põrandalt ja laseb mõnikümmend liitrit vett vannist vähemaks, et sisse minnes , üle ääre ei pahvataks. Järgneb mõni minut mõnusat sulistamist ja ka ülejäänud vannitäis sooja vett kaob torustikku, et alustada teekonda mere suunas.

Pärast õhtusööki selgub, et toitu on saanud liiga palju. Ülejäägid rändavad kuumalt külmkappi, kuigi seal paksu jääkorra tõttu suurt ruumi enam ei olegi. Aga eks jää see olegi, mis külma annab. Nii arvab vähemalt Juhan.

Õhtusöögile järgneb taas nõudepesu ja siis meenub Juhanile, et ka sokid tahavad pesta. Kuigi neid on vaid kaks paari, hakka neid käsitsi solgutama! Peagi vuriseb vannitoas lõbusalt pesumasin - nelja soki ja tuhande kilokaloriga. Kilovattidest rääkimata.

Seni aga valmistab Juhan hubast õhtuveetmist ette. Ühes toas paneb ta raadio üürgama, teises lülitab sisse teleri - eks näis, kummast midagi huvitavat tuleb. Akendest ja rõduuksest puhub läbi pilude takistamatult külma välisõhku tuppa, kuid selle vastu on Juhan relvastatud - kähku lülitab ta elektriradiaatori pinge alla. Kiiresti soojeneva radiaatori kõrval vajub ta teleri ette tugitooli ja tunneb, et elu väärib elamist. Kuhugi kaugele hajuvad päevased mured koos telediktori maheda häälega. Juhan tukastab ...........

On kaugelt üle kesköö, kui ta taas ärkab. Saated on lõppenud, teleekraan virvendab vaikse kahina saatel.

Hiljem, voodis, käib läbi unesegase pea nagu sügisene kärbes laisalt mõte, et vannituppa ja WC-sse jäid vist tuled põlema ja elektriradiaatori oleks võinud ka ööseks välja lülitada, aga mitte ei viitsi enam sooja vaiba alt välja tulla. Ja kas tasubki nende kopikatega nii koonerdada! Nii kogubki Juhan oma kuuma toa rahutus munes energiat järgmiseks päevaks, samasuguseks kui tänane ........

Nõndaviisi elab Juhan. Võib-olla ei ole ta päris tüüpiline tarbija, tema kuju on ehk veidi karikeeritud, kuid tema mõtteviisiga tarbijaid siiski leidub.

 

* * *

 

Nüüd aga vaatame üht teistsugust energiatarbijat naaberkorterist. Tema nimi on Pille. Ühe poplaulu sõnadega öeldes on ta "tüdruk, kelle õlgadel on pea". Kuigi ta võiks olla kes tahes nutikas tarbija. Näiteks Sina, lugeja.

 

Hans Karro "Lugu Juhanist, Pillest ja energiast". Tallinn "Valgus" 1979, lk. 5.