LOO ÕPPIMISEKS SOODSAD TINGIMUSED
E. Koemets

Õppimise edukus ja produktiivsus sõltub peale muu välistest töötingimustest ning organismi seisundist.
Me peame teadma, millised tinguimused on nõutavad, ning püüdma võimaluste piires neid luua.
Valgustuse, olgu loomuliku või kunstliku, tugevus peab laual olema 150 luksi. Seejuures tuleb hoolitseda (ka päikesevalguse puhul), et valgus ei paistaks silma, vaid raamatule, vihikule, ja et vaateväljas poleks töökohast heledamalt valgustatud punkte (katmata pirn, otsene päike vm.), sest silmad pöörduvad instinktiivselt ereda valguse suunas. Sellega ei ole võimalik harjuda. Hea ja õigesti paigutatud valgustus ei tekita varje. Niisiis tuleb tingimata jälgida, et tööobjektile ei langeks varjud.
Tööd soodustavad kollased ja rohelised toonid (kuplid, kattepaber), häirivad ja pidurdavad sinised ning punased. Seevastu ei sega loomuliku ja kunstliku valguse segunemine, nende üheaegne esinemine, nagu sageli ekslikult arvatakse.
Temperatuur peab olema 19-21 +C piires. Liiga soe tuba muudab inimese loiuks, uniseks ja vaimseks tööks võimetuks. Madal temperatuur aga tekitab ebamugava tunde, seda ka paksu riietuse tõttu.
Iga töö on edukam puhtas värskes õhus. Aju on eriti tundlik hapnikupuuduse suhtes. Järeldus: õppimisruum olgu hästi tuulutatud. Eriti tuleb seda meeles pidada väikeses, inimestega (üle) täidetud ruumis. Niipea kui koguneb süsihappegaasi (CO2) ja muid õhku saastatavaid aure, muutub keskendumine raskeks ning lõpuks võimatuks. Inimesed muutuvad rahutuks ja ägestuvad kergesti.
Ükskõikselt ei või suhtuda ka laua ja tooli sobivusse. Kas tooli kõrgus vastab teie kasvule, nii et jalad vabalt põrandale toetuvad, kas seljatugi soodustab selgroo sirutamist ja väldib küüru tekkimist? Kas laua kõrgus on paras, nii et pole tarvis kägarduda või end kuidagimoodi küünarnukkide abil sellele upitada? Laua ja tooli sobimatus omavahel ning teie kasvuga väsitab, sunnib pingutama ülearuseid lihaseid, kahjustab lõpuks kogu keha arengut ja teeb haigustele vastuvõtlikuks.
Sobiv tool ja laud, muidugi, ei garanteeri, et teil ei tekiks selgrookõverdusi, küürselg, etterippuvaid õlgu, halb rüht, vaid peamine on see, kuidas te istute ja kõnnite. Ka sobival toolil võib valesti ning tervist kahjustavalt istuda.
Väliste tingimuste hulka kuulub ka vaikus. Kord laual ning raamaturiiulil soodustab vaimese distsipliini arenemist.
Hoidke oma töövahendid - sulepead, pliiatsid, joonlauad, sirklid, kummid - alati täielikus korras ja kindlal kohal. Tööstusel on käibel mõiste "töökoha organiseerimine", millele pühendatakse suurt tähelepanu ja mida on ka teaduslikult uuritud. Otstarbekalt seatud töökoht tõstab tööviljakust. Kord töölaual, töövahendite kindel ja käepärane paigutamine ei ole ainult väline, see kandub ka meie mõtetesse, aitab ka neis korda ja peamiselt õiget suhtumist ning nõudlikkust kujundada.
Õpilase "tööriistade" arv ei ole suur, aga nendegi lohakas hoidmine, ükskõik kuhu käest äraviskamine, tekitab palju segadust, äpardumisi, unustamisi, asjatuid otsimisi, mis rikuvad kontsentratsiooni ja kulutavad kogusummas üsna soliidse arvu tunde kallist aega, rikkudes lisaks iseloomu.
Enne, kui laua taha istute, seadke kõik vajalikud vahendid tööks valmis. Mõni õpilane ei saagi õieti tööd teha, sest ta peab varsti püsti tõusma, et kuhugi unustatud asju otsima või muid pooleli jäänud tegevusi lõpetama minna.
Võib-olla tundub see ülearusena, kuid juhtigem siiski tähelepanu ka sellele, et vaimne töö ei salli liigset komforti. Mõned, kahjuks just vanemad õpilased, arvavad et pea töötab hästi ka siis, kui ollakse diivanil või voodis pikali. Paraku eksivad nad väga suurel määral. Väär on lihaseid ülearu pingutada (näit. sadakond aastat tagasi oli kombeks kirjutada ja lugeda kõrge puldi taga püsti seistes), kuid ei ole õige taotleda ka liigset mugavust, lamada, mis teeb vaimu loiuks. See on ebasoovitav ka teiselt seisukohalt. Nii nagu töövahenditel, nii olgu ka tööajal oma kindel koht. Ärge kasutage töökohta muuks otstarbeks kui töötamiseks: ärge anduge seal unistustele, ärge sööge seal. I. Pavlovi õpetuse ja tuhandete kogemuste ning uurimustega on selgitatud seadus, et vaim töötab harjunud tingimustes tulemusrikkamalt, väiksema energiakuluga. Kui koolis või kodus on olnud pahandusi või olete sõraga tülli läinud, siis on raske õppida. Aga kui istute kohale, millega teil on seotud ainult tööalased assotsiatsioonid, siis hakkab vaim nagu iseenesest liikuma õppimise rööbastel, vähemasti toimub see märksa kergemini.
Kas öeldust järeldub, et mujal ei tohigi õppida, et vaim ei töötagi mujal? Muidugi mitte. Õppida, õpitut meenutada, ja oma teadmisi rakendada võib igal pool, igal ajal ja igas kohas. Selleks me ju õpimegi. Igalt poolt võib ka midagi uut õppida. See õppimine on aga teistsugune, see ei ole süstemaatiline.

E . Koemets. Kuidas õppida. - Tallinn: VALGUS, 1972. - Lk. 177-179.