MÄLU TÜÜBID
H. Jänes

Mälu võib olla nelja tüüpi.
Nägemismälu on niisugusel inimesel, kellele kõik jääb hästi meelde siis, kui ta ise teksti loeb. Kui keegi teine talle ette loeb, läheb kõik ühest kõrvast sisse, teisest välja. Nägemismäluga inimene võib mälu järgi kergesti kirjeldada kõike, mida ta nägi jalutuskäigul tee ääres.
Kui sul on nägemismälu, siis on kasulik õpetajat mitte ainult kuulata, vaid kuuldu ka vihikusse märkida. Õpikust tuleb lugeda ise ja tingimata vaikselt. Eriti tähelepanelikult on vaja vaadata kõiki jooniseid ja pilte. Nägemismälu puhul on suur kasu õppefilmidest ja telekoolist, sest kõik nähtu jääb hästi meelde. Et saada kunstnikuks, arhitektiks, geoloogiks või geograafiks, selleks peab olema hea nägemismälu.

Kuulmismälu on niisugune mälutüüp, mille puhul on kerge meenutada, mida õpetaja klassis rääkis. Õpitav jääb paremini meelde, siis kui keegi seda loeb. Kuulmismäluga inimene loeb ka ise tihti valjusti, ilma et ta seda ise märkakski.
Kuulmismälu on vajalik muusikutele, lauljatele, näitlejatele. Kui 14-aastane austria helilooja Wolfgang Amadeus Mozart oli Roomas, kuulis ta kirikus üht ulatuslikku muusikateost, mille noote hoiti saladuses. Koju jõudnud, kirjutas Mozart mälu järgi veatult kogu muusikapala oma noodivihikusse ja kiriku saladus oligi avastatud!
Kuulmismälu omanikul on kasulik kuulata, mida teised õppetükkidest räägivad. Õppida tuleb valjusti - oma häält kuulates. Veel parem on, kui teised ette loevad. Kuulmismäluga õpilane peab töötama täiesti vaikses ruumis, sest kõrvalised hääled segavad teda rohkem kui nägemismäluga õpilast.

Liigutusmälu on sellel inimesel, kellele jääb hästi meelde see, mida ta ise on kirjutanud, joonistanud või oma kätega teinud.Niisuguse mälutüübi korral peab õppimise ajal kogu aeg pliiats käes olema. Maateadust õppides on kasulik kaardile mitte ainult vaadata, vaid ka sõrmega vedada mööda riikide piire, jõgede ja mäestike kulgu.

Suurel osal inimestel on aga segatüüpi mälu. Sel juhul jääb ühtmoodi meelde nii kuuldu, nähtu kui ka oma kätega katsutu. Õppimise ajal on vaja lugeda nii omaette kui ka valjusti, lasta teistel jutustada, ise jutustada jne. Ühesõnaga, tuleb kasutada kõiki võtteid, millest oli eespool juttu.
Kõiki võimeid ja omadusi saab inimene arendada. Halba mälu pole ühelegi normaalsele inimesele sündimisel kaasa antud. Halb mälu on arenemata, kasutamata mälu. Mälu arendamise üheks eelduseks on tähelepanuvõime arendamine, keskendusvõime arendamine. Mida paremini õnnestub tähelepanu õpitavale ainele koondada, seda kergemini jääb see meelde. Huvitavale õppeainele on tähelepanu kergem koondada kui ebahuvitavale. Viimane nõuab tahtejõudu. Aga kes ei tahaks saada tugeva tahtejõuga inimeseks? Tahtejõudu aitab tugevdada väga lihtne võte - kunagi ei maksa pooleli jätta ühtegi alustatud tööd või ettevõtmist. Ka sel juhul mitte, kui see töö ei meeldi. Seniajani arvati, et mälu on looduse and. Seda ei saa poest osta ega töökojast tellida. Nüüd aga arvatakse, et ei ole kaugel aeg, mil apteegist saab ka "mälutablette".