ÕPPIMINE ON TÖÖ
H. Jänes
Peaaegu iga tööd, mida ise ei viitsi teha, võib lasta teistel ära teha. Aga õppimist mitte. Ainult ise õppides saab teadmisi omandada ja ennast arendada. Hea, et sul on võimalus koolis käia. Peaaegu pooled lapsed maailmas ei saa kooli minna, sest pole koole ega õpetajaid. Nad ei saa lugeda ühtegi põnevat raamatut - nad ei oska, sest pole saanud õppida.
Vanemad inimesed armastavad kooliskäimist ja õppimist nimetada koolitööks. Neil on õigus. Kooliskäimine on töö. Raske, kuid jõukohane töö. Nagu igast tööst, nii võtavad ka koolitööst osa kõik sinu elundid - süda, kopsud, maks, lihased, meeleelundid (silmad, kõrvad) ja paljud teised. Õppimine aga on siiski eelkõige vaimne töö, mis koormab eeskätt peaaju. Sulle tundub loomulikuna, et teadvus, mõistus, mälu, tahe ja tunded on just peaaju tegevuse väljenduseks. Niisuguse teadmiseni jõudis inimkond järk-järgult mitme tuhande aasta jooksul.
Neli tuhat aastat tagasi pidasid vanad assüürlased mõistuse ja tunnete asukohaks maksa ja südant. Veel praegugi kasutame väljendeid, milles tunded ja süda on seotud. Eriti siis, kui on juttu armastusest. Vanade hindude arvates oli elu peamiseks keskuseks naba, kust pidid algama kõik närvid. Viimase kahe-kolmesaja aasta jooksul jõuti katsete ja tähelepanekute abil arusaamisele, et just aju reguleerib inimese organismi tegevust.
Inimese aju on kõikidest elunditest kõige keerulisem. Aju abita ei saa me liikuda, näha-kuulda, rääkida ega mõelda. Aju juhib inimese kogu tegevust. Seepärast ta ongi erakordselt keerulise ehitusega ja veel keerulisema talitlusega. Haigetele neerudele puhkuse andmiseks kasutatakse kunstlikku neeru.Südameoperatsioonide ajal asendab südant kunstliku vereringe aparaat. Puuduvat jalga saab asendada kunstjalaga, hambaid kunsthammastega. Aju asendavat aparaati aga ei ole veel kellelgi õnnestunud luua.
Isegi kõige targem tänapäeva masinatest - raal ehk elektronarvuti - on inimese ajuga võrreldes väga algeline masin. Peaaju välimine osa, mida kutsutakse peaaju kooreks, koosneb peaaegu viieteistkümnest miljardist närvirakust. Sinu ajukoores on peaaegu viis korda rohkem närvirakke kui kogu maakeral inimesi. Närvirakkudel on harud, mis ühendavad neid omavahel ja toovad ajju signaale ning viivad sealt korraldusi kõikidele elunditele ja kudedele. Kui kõik närvirakud ühendada üheks niidiks, siis ulatuks see Maalt Kuule.
Kõik miljardid närvirakud töötavad pidevalt. Kedagi ei pane tänapäeval imestama, et inimene tungib aatomi saladustesse ja kosmoseavarustesse, muudab kõrbeid viljakandvaiks, võidab palju häda tekitanud haigused jne. Kõik see on peaaju, mõtlemise elundi tegevuse tulemus.