PEAAJU

_________________________________________________________

Peaaju töötab ümber ja talletab mällu ärritused, mida meeleelundid ümbrusest vastu võtavad. Peaajust juhitakse kõiki kehaliigutusi ning organismi eluavaldusi. Seetõttu nimetame aju organismi juhtimiskeskuseks, meie teadvuse "asupaigaks".

Suurim ja tähtsam osa ajust on suuraju, mille koor katab teisi, väiksemaid osi.

Väikeaju juhib tahtmatuid liigutusi ja aitab keha tasakaalu hoida.

Piklikajust juhitakse hingamist ja südame tööd.

Kõigist elusolenditest on inimesel kõige kõrgemini arenenud peaaju. Täiskasvanu aju kaalub umbes 1350 grammi. See on üks neljakümnendik kehakaalust. Selgroogsetel loomadel moodustab aju kehakaalust vaid ühe kolmesajandiku kuni ühe üheksasajandiku.

Moodsaid elektroonilisi arvutusmasinaid kutsutakse elektronajudeks. Inimaju on aga palju keerulisem kui automaadid. Ainuüksi suurajus asub üle 10 miljardi närviraku. Need on üksteisega niidikeste abil seotud ja moodustavad närvirakkude võrgustiku. Närvivõrgu kogu pikkus meie kehas arvatakse olevat umbkaudu 450 000 kilomeetrit. See on rohkem kui kaugus Maast Kuuni!