PÕHIMÕISTEID ENERGIAST

Energia on lihtsalt öeldes salvestatud töö. Olenevalt energiakandjast ja salvestusviisist tunneme näiteks elektri-, soojus- ja mehaanilist energiat. Kodumajapidamises on tähtsamad elektri- ja soojusenergia. Elektrienergia kasutatavaim mõõtühik on kilowatt-tund, mille tähis kwh annab ühtlasi valemi energia arvutamiseks. Selleks tuleb elektritarviti võimsus korrutada tema kasutamistundide arvuga. Näiteks kulutab 0,8- kilovatine elektriradiaator ööpäevas 0,8x24=19,2 kwh elektrienergiat. Võimsus on tavaliselt märgitud elektritarviti sildile kilovattides (kw) või 1000 korda väiksemates ühikutes, vattides (w).

Soojusenergiat mõõdetakse senini kalorites (cal), 1000 korda suuremates ühikutes, kilokalorites (kcal) ja energiamajanduses ka veel miljard korda suuremates lühikutes, gigakalorites (Ggal). Kalor on soojushulk, mis kulub ühe kuupsentimeetri vee temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra. Inimene on aja jooksul õppinud kasutusele võtma üha kuusi energiallikaid. Algul kasutati ainult tuules, vees või puidus salvestunud energiat, hjiljem öõpiti põletama turvast, kivisütt, naftat, maagaasi ja põlevkivi. Tegelikult sisaldavad need kõik salvestunud päikeseenergiat. Alles käesoleva sajandi keskpaiku õpiti kasutama põhimõtteliselt hoopis uut liiki energiat, nimelt tuumaenergiat.

Mistahes liiki energia tootmisel ja tarbimisel toimub tema korduv muundamine ühest liigist teise, ning see on seotud paratamatute kadudega. Näiteks saadakse elektri tootmisel põlevkivist selle põletamisel esialgu soojusenergia, mis turbniinides muundatakse mehaaniliseks ja generaatorites elektrienergiaks. Elektriülekandeliinides muudetakse energiakao vähendamise huvides veel mitu korda pinget ja lõpuks jääb tarbija otsustada, kas ta muundab elektrienergia näiteks pliidil soojuseks, pesumasinas või tolmuimejas mehaaniliseks energiaks või raadios helienergiaks. Igal juhul jõuab tarbiani kadude tõttu vaid veerand põlevkivisse kätketud ja sealt vabastatud energiast. Energiatootmise vaevarikas ja keerukas protsess seab ka tarbija ette konkreetse ülesande: kõgiti vältida kadusid energia kasutamisel.

Niisiis on energiatootmine ja tarbijale kättetoimetamine seotud paljude inimeste tööga, väärtuslike loodusvarade kasutamiega, keerukate masinate tootmisega. Seepärast on energia meie ühiskonna hindamatu vara, selle jõukuse allikas. Kuidas aga tegelikult kasutatakse seda ühisvara?

Hans Karro "Lugu Juhanist, Pillest ja energiast".Tallinn "Valgus" 1979, lk.4.