KIVISTUNUD HÄRG
Kaleviliiva taga on olnud vanasti järv. Selle järve on juonud tühjaks üks suur härg. Aga sellest ei ole härg viel jänu otsa soanud, ta taht Rummu järve koa tühjaks juua, läinud ikka Rummu järve puole ja ise aina möurand: "Rummu kaa! Rummu kaa!" Kalevipoeg tuld taale Innu kaldal vasta ja lüönd taal pia mõegaga maha. Siis muutnud härg Härjakiviks - sie kivi on niisuke ümmargune härja muodi ja pea pial kuhe lahti, jalad olla aga pea sies. Selle suure kivi lähedal on veike kivi - sie on härja pia, ta on pia muodi - silmadki on kuhe näha. Keskel on auk nagu kurguauk. Rahvas reakind ikke, et seda veikest kivi ei jõua kiegi liigutada, sest härja sarved on kõvasti pae sies kinni. Kodasu krahv on seda lugu koa kuuld ja öeld, et sial pole sarvi ühti. Kord on ta tiumihed viind huobadega sinna ja last siis kivi püörata teisele küllele. Siin näind kõik, et härja pial ei old sarvi pea sies. Sie kivi oli Allika talu moal. Kord oli Allika Eedi purjus piaga müünud selle kivi ühe kivitüöstuse omanikule Tallinnas. Sie oli ajanud kivi kiiludega lõhki ja teind kivist trepiastmeid. Ja nüüd ei olegi änam Härjakivi. |