KALEVIPOJA HAUD

Mis rahvas künka kohta räägib

Rahvas ütleb, et see on Kalevipoja haud ja et kange mees selle künka all oma viimast und puhkab. Hauas piab Kalevipoja kaasas ka kallis varandus, matisuurune kulduur ja 3 tündrit kulda peidus olema. Külap seda ihaldaks iga inimene, kätte saada, ja on mõned seda püüdnudki, muidugi mõista kaevamise teel, aga need kõik on seda endi armsa eluga pidanud maksma. Nad on kohe haigeks jäenud ja ka varsti ära surnud.

Näituseks räägitakse Remu Jaanist, et ta on kaevanud ja kaevades Kalevipoja ühe külleluu leidnud, suur nagu pool vene looka. Ei ole mees enam öösse magada saanud: aetud ülesse ja kästud luu oma paiga peale panna. Mees õnnetu, juba päris haige, läinud käinud veel läbi häda järgmisel päeval külleluud maha tagasi matmas; aga haigus läinud sellegipärast rängrmaks, ja paari päeva pärast on Jaan kõrvad pia alla pannud.

Enne kasvasivad haua peal suured puud. Mõis lasknud need maha raiuda. Raiujad mehed on aga kõik haigeks jäenud ja selle järel kohe siitilmast lahkunud.

Virumaal Kuremäe kloostri taga ühel kingul leitud kord hiiglasuured luud ja vankriratta- suurune taskukell. Et need asjad olid väga suured, siis hakati kinku nimetama Kalevipoja hauaks. Kuid kaevamine keelati, ja nii (ei) saadud enam muud teada.

Minu isa rääkis, et Kalevipoeg on maetud Kuremäele, et sie mägi seal, et sie ongi Kalevipoja hauaküngas. Kalevipoeg oli Eesti kuningast, aga papid ei sallinud Kalevipoega ja siis ehitasid tema hauale luostri, et siis ei tõuse Kalevipoeg üles. Vot usuti, et muidu ta tõuseb üles, kui aeg täis saab. Et kui kluoster peal, et siis enam ei saa tõusta. Ei siin muidu Kalevipojast ei tea midagi.