JÄLGEDEGA KIVID

Kalevipojaga on seostatud mõned suuremad jälgedega kivid, mille küljes olev märk või süvend meenutab käe- või jalajälge. Enamik neist kividest on ohvrikivid. Osa tuntud ka tervendavate kividena, kusjuures arstimiskivi funktsioon on neis hilisem nähtus.

Ridala Saanika küla lähedal on suur kivi, millel sees viis auku. Kalevipoeg visanud sellega Vanapaganat, aga kivi ei sattunud Vanapagana pihta. Kalevipoeg haaranud kivist nii tugevasti kinni, et sõrmejäljed kivisse vajutanud. Hiljem on neisse sõrmeaukudesse ohvreid viidud.

Ridala Tubrimäel on kaks suurt kivi. Üht nimetetakse Kalevipoja, teist Vanapagana kiviks. Kalevipoja kivil on peal sõrmejäljed.

Teise kivi peal on viis varbajälge. Vanapagan olevat selle kivi otsast sihtinud vaenlast, viskamisel oma raskusega vajutanudki need varbajäljed kivisse. Vanapagana kivi asetseb Saanika küla Uuetoa põllul. Kalevipoja kivi, millega ta tahtis Ridala kirikut puruks visata, on sama küla Allika talu põllul

Jalajäljega kivi Martna Haeska küla karjamaal (end. Ridala v.). See olevat Kalevipoja jalajälg. Kord käinud ta jalgsi Saaremaalt Martna kiriku ehitust vaatamas. Seal, kust ta veest välja astunud, sattunud ta kogemata kivile ja oma suure raskusega vajutanudki jala kivisse. "Vanasti on sääl kivil sügeliste vastu ohvreid Ukole toodud, seega on ta omale nime saanud sügelisekivi. Alles hiljuti karjased leidnud vanu riideräbalaid ja rahasid kivi juurest maa seest, aga keegi pole julgenud neid kiskuda." Valitses uskumus, et kes neid esemeid korjanud, see on sügelised saanud; kui võtja aga kõik uuesti kivile tagasi viinud, kadunud tema küljest ka sügelised.

Kahe lohuga kivi Nõo Tõravere soos. Selle kivil olevat Kalevipoeg istunud.

Viljandi raj. Õisu mõisas umb. 2 km (end. Paistu v.) Viljandi poole on maantee ääres metsa vahel suur kivi, mida kutsutakse Kalevipoja sohvaks.

"Kalevipoeg olla Tartust Viljandisse ja sdasi Pärnusse kõndinud. Selle kivi otsas olla ta istunud ja puhanud. Kui ta üles olla tõusnud ja minema hakanud, nägid inimesed sääl istmekohta. Kivi selle istmekohaga tuletanud meelde sohvat ja sellepärast hakatud seda kivi kutsuma Kalevipoja sohvaks."

Kalevipoja magamiase Tudu lähedal kivil. Kivi asub end. Keskvälja talu maal. Kivi asetseb Palasist Tudusse viiva maantee ääres, maanteest 100 m paremale. Kivi on pikergune ja peal on näha inimese lamamisaseme sarnast madalamat kohta. Kivi pikkus on umb. 5 m ja kõrgus 2 m.

Arvatavasti on see algupärane Kalevipoja magamisase (säng), väikelinnuseid on hakatud tõenäoliselt alles hiljem Kalevipoja sängideks nimetama.

Kalevipoeg läinud Tudust läbi Narva poole. Suigus ta suikunid. Uni tulnud peale ühe kivi juures Tudus, kus ta siis maganud. Nimedki tulevat sellest: Suigu - suikuma, Tudu - magama. Sirtsis olevat kolmas kivi.