Järva-Jaani tehisjärv
Kerly Talkis

     See juhtus ühel vanal hallil ajal. Elasid dinosaurus Dino ja nahkhiir Naki. Nad olid väga head sõbrad ja mängisid kogu aeg koos.
    Dino ja Naki läksid ükskord laia ilma rändama, et näha, mis mujal toimub. Järsku Dino ütles:
"Naki, vaata mis see veel on? Vist mingi loom." 
Naki vaatas hoolega ja ütles:
"See ei ole loom, vaid mingi masin."
See tuli aina lähemale, kuni lõpuks maandus nende ligidale. Masinal läks uks lahti ja sealt tuli valgus, mis nagu imes nad endasse. Dino ja Naki hüüdsid appi, aga keegi ei kuulnud neid. Varsti olid nad masinas ning viidi Kuule.
    Kuul said Naki ja Dino teada, et Kuu elanikele meeldivad maaelanikest kõige rohkem dinosaurused ja nahkhiired. Dinosaurused sellepärast, et nad on suured ja nahkhiired sellepärast, et nendest ei saa õieti aru, kas on lind või loom.
    Nakil ja Dinol oli Kuul väga hea elu, millestki polnud neil puudust. Nad pidid laskma ennast vaid uurida ja luua juurde veel täpselt samasuguseid dinosauruseid ja nahkhiiri.
    Nakil ja Dinol on tihti igav, siis lasti neil UFO masinatega lendamas käia, pidid ainult õigel ajal tagasi olema.

       Ükskord, kui nad jälle lendamas olid, mõtlesid nad, et lähevad vaatavad, kuidas maapeal elu edasi on läinud. Aga see masin ei olnud mõeldud nii kaugele lendamiseks ja juhtus avarii ning nad põrkasid suure hooga vastu Maad. Maasse tekkis suur auk just Järva-Jaanis, mis täitus veega ning sellest saigi ilus Järva-Jaani järv. Ja kuna see masin katki läks, on järves nii palju teravaid kive.
    Lapsed, kes käivad selles järves ujumas, on väga lõbusad ja vallatud, täpselt nagu Dino ja Naki olid.
    Nüüd nähakse tihti UFOsid, küllap nii mõnigi neist on Dino või Naki teisik, kes tuleb uudistama, mis meil siin on ja kuidas inimesed elavad. Võib-olla kohuvad mõne kohaliku nahkhiirega.
    Nii tekkis Järva-Jaani järv, see oli väga-väga ammu.