KILPLASED
Fr. R. Kreutzwald
Kuidas üks kilplane oma poja kooli viis
ja kuidas asjalugu seal pikemalt käis
Seepärast, et noorpõlve hooletuse kaela ei tohi jätta, vaid
aegsasti otsekui noort puud peab painutama ja õpetama: tahtis ka üks nimekas ja nõukas
kilplane oma poega juba noorpõlvel lasta õppida. Ta võttis poja kaasa, talutas teda oma
käekõrval naaberlinna, kus kuulus kool oli, ja viis seal posikese koolmeistri ette.
Koolmeister küsis: "Kas poeg juba kodu midagi õppinud?"
"Ei ole veel, " kostis isa.
"Kui vana ta on?" küsis koolmeister.
"Ta on vast sügisel kolmekümne aastaseks saanud,"
vastas isa.
"Või on ta juba nii vana ja ei ole veel midagi õppinud?"
küsis imestelles koolmeister.
"Pergel seda teab, "ütles isa, "mis üks noor
inimene kolmekümne aastaga võiks õppida? Ma olen nüüd juba kuuskümmend viis aastat
ja kolm päeva vanaks saanud ja ei ole ka veel midagi õppinud."
Nad astusid nõnda jutustades koolituppa, kus koolmeister
parajasti üht poisikest oli sugenud, sest tema ütles:" üks vanapõlve tark õpetab:
löögita ei või inimeselooma kasvatada!" Seda sõna mööda oli temal vitsakimp iga
päev esimeseks abimeheks koolitoas.
Ma tunnun mõnda kilplaste naabri koolmeistri sarnast, kes täna
veel niisamuti mõtlevad ja teevad , aga seda kogunisti meelde ei tuleta, kuidas armastus,
pikameeleline kannatus ja hoolega õpetamine palju paremad koolmeistri abimehed on. --
Kilplane ütles:" Isand, teil on roosk praegu käes, sellepärast
palun asja lühidalt ära toimetada, sest mul ei ole mitte kaua aega oodata. Palju õppimist
ei ole minu poisile tarvis, kui ta aga nii palju oskab kui teie ise, sest saaks küllalt.
Ma tahan nüüd natuke sepale minna ja hobusele ühe raua lasta alla lüüa; kui sealt
tagasi tulen, peab mu poiss valmis olema; ja tahan teile töö vaeva ausasti ära
tasuda, et võite selle eest omale pühapäeval kannu õlut osta."
"Ei, ei, " hüüdis koolmeister, "nii ruttu ei ole
asjatalitamine mul mitte võimalik. Kui ma seda aega ka kõige hoolega tarvitaksin ja
rammu poolest teie poega soeksin, siiski ei läheks asi meil toime."
Seal võttis isa oma pojukese jälle käekõrva ja viis ta koju
ema kaissu tagasi. |