KALEVIPOJA KIVID.

Kõige rohkem tegeleb Kalevipoeg kividega. Ta ei heida ainult liisku ja löö lutsu ega viska hunti, nagu Kreutzwaldi eeposes "Kalevipoeg", vaid rahvasuus elav Kalevipoeg on seotud kiviviskamistega hoopis ja hoopis rohkem. Ligemale pooled meie tuntud Kalevipoja- muistendeist kõnelevad Kalevipojast kiviviskajana. Kalevipoeg võitleb kiviviskamises Vanapaganaga, vahel ta oma kividega võitleb Vanapagana vastu; küllaltki tihti sihib ta oma kive ka losside, mõisate ja kirikute või nimeliselt nimetamata vaenlaste pihta. Vaadelgem siis ligemalt, kuidas kujutab rahvas Kalevipoega kui kiviviskajat.

Lingukivid.

Lingukividest või viskekividest on kõige populaarsemad Kalevipoja kivid Saadjärve ääres.

Saadjärve lõunaotsas on õieti kolm kivi. Kõige tuntum ja kättesaadavam neist asetseb Saadjärve kaldas lastekodu pargi kohal, nimetatud Kalevipoja lingukiviks, vahel tooliks. Muidu Kalevipoja tooli näidatakse ca 100 m lõuna poole lepikus, teine Kalevipoja lingukivi asetseb üle järve Põltsamaa küla end. Kraksi talu maal järve ääres. Poolteist kilomeetrit esimesest kivist eemal järjes teise asunikutalu põllul leidub veel üks kivi, mida on peetud samuti Kalevipoja viskekiviks.

Neljas Kalevipoja kivi, mis leidus samuti Põltsamaa külas Andruse talu maal, on 1860- ndais aastais ära lõhutud ja kasutatud veskikivide, väravapostide ja hauaristide valmistamiseks. Praegugi näidatakse Andruse talu väravas sellest kivist tehtud poste,kivi põhi maa sees on praegugi alles.

On ka veel viies kivi järves - suur rahn allpooll veepinda.

Rahvasuus on Saadjärv tuntud Kalevipoja kiviviskamise paigana. "Kalevipojas" on see Kalevi poegade liisuheitmise kohaks.

Rahvasuuski (kas pole tegemist eepose tagasimõjuga?) räägitakse esimese venna kivi järve põhjas lebavat. Kreutzwald sõnastab:

Esimese venna kivi
Magas laente vaiba varjus,
Suigus järve sügavuses;
Saand ei silma seda näha,
Ega käsi katsumale.

(VIII lugu, 472- 476)

Enamasti nimetatakse rahvasuus kõiki siin loetletud kaldal leiduvaid kive keskmise venna viskekivideks. Jälgigem ka Kreutzwaldi sõnastust:

Teise venna võidukivi
Leiti ligi kalda ääre
Vee ja kuiva vahedale,
Pool veel paistis lagedale,
Pool jäi peitu laenetesse.
(VIII lugu, 477- 481)

Kreutzwald kujutab kolmanda venne kiviviskamist järgmiselt:

Kolmandama venne kivi,
Võiduviskamise märki,
Leiti üksi kuival kaldal,
Leiti murul magamaies,
Tüki maada teistest kaugel.
Senna kivi oli sattunud
Taeva tahtmist tähendama:
Kesse neist kolmest vendadest
Kuningaks saab kutsuma.
(VIII lugu, 482- 490.)

Kassinurme Kalevipoja sängist umb 0,5 km Kuremaa suunas asub mäe küljel tihedas noores lepikus lingukivi, mille Kalevipoeg olevat tahtnud Kuremaa järve visata. Kivi läinud aga katki, teine pool kivist olevatki Kuremaa järve ääres. Et Kalevipoeg olevat selle kivi visanud linguga, siis räägitakse põiki üle kivi ühtlasest 4 cm laiusest punasest triibust, et see ongi lingunööri jälg.

Lingukivi ligiduses asetseb nelja auguga ohvrikivi, 1939. aastal kullaotsijate poolt neljaks puruks lastud.