Kuidas sündis Kassitoome

See oli üks täiesti tavaline päev.Tartu inimesed käisid linnas ja tundsid suvest rõõmu. Tartu keskel oli üks kahtlane mets. Igal pool mujal paistis päike, aga seal olid suured varjud ja kogu aeg pime. Keegi ei julgenud selle toomemetsa ligidalegi minna, sest igal ööl kuuldus sealt kõva kassikräunumist. Linnas räägiti, et seal metsa ääres elas kunagi üks
jõukas mees, kes vihkas kasse. Ühel päeval leiti ta kodust surnuna ja kõik tema varandus oli kadunud nagu kõik linna kassidki.

Sel suvepäeval eksles Tartus üks poiss. Ta oli pärit Paidest ega tundnud Tartut. Ta jõudis selle metsani. Kuna ta oli väga julge ja uudishimulis, otsustas ta uurida, mis seal metsa sees on. Poiss astus julgelt metsa ja nägi mingit säravat asja, mis tuli järjest tema poole.

See oli suur must kõuts, kelle silmad särasid nagu pärlid. Kass hakkas äkki täiest
kõrist kräunuma. Poiss ehmus, aga kõndis julgelt edasi, kuni jõudis kullast puuni metsa keskel. Puu ümber oli seitse kurja pilguga kassi ja puu otsas seesama must kõuts pärlist silmadega. Poiss trügis kõigist kassidest läbi ja sai tugevalt kriimusada. Äkki hakkas kõik rappuma ja puu tõusis üles. Oli kuulda hullu kassikräunumist. Poiss haaras puust
kinni ja tõusis koos puuga õhku. Ta vaatas alla ja nägi, et mets oli kadunud ja alles oli jäänud suur auk, kust jooksid umbes sada kassi eri suunda. Poiss maandus ühe maja katusele. Paljud inimesed olid seda sündmust pealt näinud.
Sellest ajast hakkati seda suurt auku Kassitoomeks nimetama. Ja see öine kassikräunumine jäi järjest vähemaks, kuni vaikis viimaks hoopis.