MÄLESTUSI EEPOSE KOOSTAJAIST
II

Faehlmanni elukohtadest on säilinud ainult üks Tartus Ülikooli t. 21, kus ta elas 1843 - 1847. Haud asetseb Tartus Jaani kalmistul, 1929 a. püstitati talle mälestussammas Tartu Toomemäele Vana Anatoomikumi ette.

Kohal, kus Kreutzwald sündis 26. dets. 1803. aastal, Jõepere mõisa Ristmetsa vabadikukohal, on ainult maja ase, kuhu püstitati tema 150. sünnipäeva puhul 1953. aastal graniitsammas sisseraiutud reljeefiga, valmistatud kujur J. Raudsepa poolt.

Rakvere ligidal Kaarli mõisas pole säilinud midagi Kreutzwaldi- aegset. Hooneist üle kilomeetri kaugusel asetsev Kreutzwaldi- kivi on seotud Kreutzwaldi- legendiga kindlasti hoopis hiljem. Nii jutustatakse, nagu oleks Aida- Vidri seal ikka armastanud istuda.

Lauluisalt endalt säilinud saksakeelne luuletus 1825. aastast annab arvatavasti edasi muljeid Kaarli mõisast:

Kaugel oru vaiksel rajal,
Eemal ilma suurest teest,
Seisab madaluke maja
Varjatuna päikse eest.
Ümber iidne tammesalu
Mühab ajast kadunust,
Meenutab täis vaikset valu
Muistset truudust, mehisust. 		Koitis siin mu elu algus
Süütuna kui koidulõõm,
Täitis päevi nagu valgus
Lapse unelmaterõõm.
(E. Niidu tõlge.)

Tema elukohtadest on säilinud vana ehitus Ohulepal, mis võiks olla Kreutzwaldi- aegne valitsejamaja. Mõisa ligidal on ka Varbola linnus, nn. Jaanilinn, mille külje all asetseb ka suur kivi, nimetatud Kalevipoja kiviks.

Rakveres on säilinud kreiskoolihoone, kus Kreutzwald käis koolis, kannab praegu vastavasisulist mälestustahvlit. See on sama kool, milles käis ka Faehlmann.

Viru- Nigulas Vasta mõisa valitsejamajas toimus 1833. a. sügisel Kreutzwaldi pulmapidu tema kälimehe Carl Weineri juures. Maja ise arvatavasti on oma ealt tollesse aega ulatuv.

Säilinud on ka luuletaja maja Võrus, kus on praegu memoriaalmuuseum. Võru kalmistule on maetud ka tema ema Ann ja tütar Marie- Ottilie (vt. ka jutustus "Paar sammukest rändamise teed"). Tema isa haud Rakvere surnuaial pole seni õnnestunud üles leida. Võrus, Tamula järve ääres pargis on Lauluisa mälestussammas.

Kreutzwald ise puhkab koos abikaasa ja tütre Adelheidiga Tartu Jaani kalmistul.

1953. a. püstitati Tartus Emajõe äärde ausammas: rinnakuju, mille valmistanud kujurid J. Hirv ja M. Saks.

Mälestusi on säilinud ka mõnedest isikutest, kes Lauluisaga on kokku puutunud.

19. sajandi rahvaluulekoguja ja võib- olla koguni mõnevõrra Kreutzwaldi innustaja samal teel A.F.J. Knüpfferi haud asetseb Kadrina kiriku peaukse kõrval.

Kaarli mõisa teenija Kotlep Jankovits on olnud oma hilisemas eas Malla rannakõrtsi pidaja. Kõrts ise asus Malla - Letipää tee ääres, on praegu varemeis.

Kiiresti muutuvas aegade voolus on paljugi kadunud ja teiseks saanud. Seda hinnatavamad on üksikud tähised, mis minevikust ulatavad käe tänapäevale ning sosistavad, kuidas oli siis, kui elasid, töötasid ja võitlesid oma rahvast armastavad, valgustavate tuletungaldena kiirgavad Faehlmann ja Kreutzwald.