KALEVIPOJA RAMMUROHI

Üks mies kuivatanud oma heinu Emajõe kaldal. Üks isanda muodi mies tuld tema juurde ja ost heinad mihe kääst ära. And hästi hia hinna. Siis käst miest heinad jõkke hästi laiali luopida. Mies täitnud käsu. Kõik heinad läind allavett, aga mõni üksik rohi hakkand vastavett edasi ujuma. Isand korjand nied ära, pand tasku ja läind minema. Pärast arvatud, et sie Villa Ants old, kes sedaviisi omale Kalevipoja ramurohtu korjand. Sellepärast ei ole teda lukud ega raud kinni pidand.

Rohul endal piab magus õunahais juures olema.

USK JA JUTT

Kalevipojal old niisukene rohi kohe, mis temale kanget ramu and. Sie rohi piab maas kasvama ja kiegi ei tunne seda teiste rohtude hulgast. Siil üksi piab seda rohtu tundma, sest Kalevipoeg olla temale seda õpetanud tänuks selle hia nõuandmise vai juhatuse iest, kui tema kurjavaimu kääs kimbus old ja siil põesast hüüdnud:

"Sõrvi lauda, sõrvi lauda, kallis Kalevete puega!"

Kes nüüd seda rohtu kätte tahab saada, sie piab siilipesa üles otsima ja nii kaua valvama, kui siil pojad tuob. Kui vana siil kord pesast ära läheb omale toitu otsima, siis piab inimene ruttu puegadelle aja ümber tegema pulkadest, mis püsti maa sisse tautud piavad saama, ümber pesa. Siis piab kõik rohi aja äärest ära kisotud saama ja ise jälle ära minema. Kui nüüd siil metsat koju tuleb, ei pääse ta puegade juure. Ta piab mitu korda ümber aja käima ja viimaks metsa tagasi minema. Kui ta jälle tagasi tuleb, piab tal üks rohi suus olema. Selle rohuga lüöb ta aja maha ja läheb puegade juurde. Rohu jätab ta aga ajamulgu juure maha.

Nüüd võib inimene selle rohu säält ära tuua. Sie piab üks lai ja kare rohi olema. Selle rohu kareda sõrvaga tõmmatakse veike sõrm kõverduse kuhast siestpuolt lõhki ja topitakse sugu rohtu haava sisse. Siis piab käsi väga tugev olema ja lukud ei pia seda kätt ka kinni pidama.