KALEVIPOJA SÄNG LINNUTAJA MÄEL

Rahvasuus tuntakse Kalevipoja sängi Linnutaja mäel üsna laialt. Ei leidunud ühtegi inimest Torma ümbruses, kes sellest poleks midagi kuulnud. Kalevipoja säng moodustab Linnutaja mägede idapoolse osa, mis on päitse poolt eraldatud muust mäest sälgutaolise orukesega, mille põhi on siiski kõrgemal mäge ümbritsevast maapinnast. Kalevipoja sängi osa pöördub kirde- edela suunas, ülejäänud seljandik aga põhja- lõuna suunas. Sängi servad on võrdlemisi järsud, jalutsi poolt umbes 95?, mujalt veidi vähem. Mäe pikkus on 63 sammu, laius 46 sammu (1 samm= 60 cm). Põhja- loode küljes kasvab Kalevipoja sängi osas mets. Mäe tagant läheb (s.o. metsaga kaetud põhja- loode- poolse serva tagant) Tartu- Torma maanteelt tulev tee, mis viib läbi Jaska metsa Palastverre. Sängi jalutsist on liiva võetud, viimasel ajal ainult ahjude parandamisel savi hulka, ei lubatavat muidu võtta. Päitse poole on kõrgem, keskkoht nõdukam, jalutsi pool ka veidi kõrgem. Leena Veski (70 a.), kes tuli ise mäele kaasa, seletas, et selline tööinimese ase pidavatki olema, muidu venitavat ära.

Kõik inimesed, kellega vestlesime, teadsid kinnitada, et Kalevipoja säng on vaid kõrgem osa Linnutaja mägede ahelikust. Jalutsi poolt on säng eraldatud muust ahelikust Tarakvere jõekesega, mis kuiva suve tõttu oli üsna õhukeseks jäänud.

Linnutaja mägi on nimetatud Linnutaja talu järgi, mis asub mäest, s.t. Kalevipoja sängist loodes. Oli varem Tarakvere külas Voore vallas, Torma valla piiri ääres. Praegu kuulub Mustvee rajooni Aruküla külanõukogu piiridesse.

Ülejäänud Linnutaja mägi on osalt metsaga kaetud, osalt haritud põlluks. Mõlemal pool mäge on madal soo. Mäelt vaadates edela poole paistab Tilga tuulik, loodest üle soo Torma kiriku torn.

Enamikus kasvasid Kalevipoja sängi servadel ja põhja- loode- poolses osas männid, päitses aga 3 noort kaske. Leena Veski jt. andmete järgi pidi seal vanasti olema väga suur põline kask.