KALEVIPOJA SÄNGID Kalevipoja sängideks nimetatakse end. Põhja- Tartumaa vooremaastiku asetsevaid ovaalse kujuga väikelinnuseid. Et ovaalse põhikujuga kõrgendiku kaks kaugemat otsa on kõrgemad, siis kaugvaates meenutavad nad sängi. Selliste linnuste ehitamiseks on kasutatud osa pikemast mäeseljandikust või mõnd vähemat moreenküngast, millel kahel küljel oli looduslik kaitse (soo, veekogu). Inimeste kätetöö tulemusena on kujunenud järsud mäeküljed ja kõrgemad otsad. Pikemast mäeseljandikust eraldati kindlustatav osa kraaviga (Linnutaja, Alatskivi). Kalevipoja muistenditega kõige tihedamini paigutatud alal Põhja- Tartumaal hakati neid poolkunstlikke kõrgendikke nimetama Kalevipoja sängideks siis, kui nad linnustena olid muutunud tarbetuks ja nende kunagine otstarve ununenud. Ka varem tunti Kalevipoja sängideks kutsutud kinnismuistiseid. Need olid sängikujulised kivid. Kivid sängidena hakkasid nüüd aset andma väikelinnustele. Ja ainult harva veel on kui kaja kaugest minevikust teada mõni muistend, milles kivi nimetatakse Kalevipoja sängiks. Kindlalt rahvapäraseid ja üldtuntud sänge on seitse: Alatskivi, Kassinurme, Linnutaja, Luua, Reastvere, Vilina ja Äksi. Populaarseim neist on Alatskivi Kalevipoja säng. Reljeefseima mulje saab Äksi Kalevipoja sängist Saadjärvepoolselt mäelt. Alatskivi sängist Alatskivi- Tartu maantee poolt Peatskivi teelt ja Linnutaja mäest soopoolsest küljest vaadates. Luua, Kassinurme, Reastvere ja Vilina säng on kaetud metsa ning võsaga. Peale nende nimetatakse sängideks juhuslikult ka mõnd muud küngast, kivi, lagendikku, neid kutsutakse samal ajal ka puhkekohtadeks. Linnutaja (Tarakvere) Kalevipoja säng asetseb Mustvee rajoonis end. Tarakvere külas Voore vallas, Torma valla piiri lähedal. Kalevipoja säng on kõrgem osa Linnutaja moreenküngastikust. Sängi moodustab Linnutaja mägede idapoolne osa, mis on päitse poolt eraldatud muust mäest sälgutaolise orukesega. Kalevipoja sängi osa pöördub kirde- edela suunas, ülejäänud seljandik aga põhja- lõuna suunas. Sängi servad on võrdlemisi järsud. Mäe pikkus on 63 sammu, laius 46 sammu. Põhja- loode küljes kasvab Kalevipoja sängi osas mets, mille taga läheb Tartu- Torma maanteelt tulev tee, mis viib läbi Jaska metsa Palastverre. Sängi jalutsist on juba ammu (alates möödunud sajandist) liiva võetud. Jalutsi poolt on säng eraldatud muust ahelikust Tatakvere jõekesega. Ülejäänud Linnutaja mägi on osalt metsaga kaetud. Mõlemal pool mäge on madal soo. Kalevipoja sängi servadel ja põhja- loode- poolses osas kasvavad enamikus männid, päitses aga kolm noort kaske. Vanasti olevat seal kasvanud suur põline kask. Muistendi järgi tulnud Kalevipoeg kord Peipsi poole, põll liiva täis. Põlleserv läinud kogemata lahti ja liiva libisenud tükati maha. Sel kombel saanudki see mägede rida. Kui Kalevipoeg seda märganud, pole põlles liiva palju olnudki. Ta visanud paha meelega sellega liiva maha, teinud hunniku pealt tasaseks ja heitnud ise sinna peale magama ja puhanud seitse päeva ühtejärge. Vanaisa lasknud päitsisse ja jalutsisse kased kuninglikule võsule kasvada, ja et põhja külmad tuuled ei puhuks peale, tekkinud Vanataadi tahtmisel põhjapoolsele mäeküljele mets. Iga kord, kui Kalevipoeg Peipsi poolt tulnud, pikutanud ta Linnutaja mäel. Linnutajamäe järgi on C. R. Jakobsoni võtnud oma pseudonüümi Linnutaja. Linnutaja ehk Tarakvere sängi kohta leiame "Alg- Kalevipojas" järgmise kirjelduse: Virtsu tüma vesiraba "Alg- Kalevipoja" järgi on Linnutaja säng kohaks, kus Kalevipoeg 7 nädalat magas. Linnutaja Kalevipoja sängi ja Tarakvere mõisa ligidal leidub Kreutzwaldi järgi ka võitluspaik, kus Kalevipoeg võitles laudade abil sortsipoegade vastu ja sai siililt kasutoova õpetuse. Osa andmeid selle episoodi kujundamiseks on Kreutzwald saanud Sachssendahlilt nagu selgub tema kirjast Sachssendahlile 16. nov. 1853. |