JÄNES JA SIIL.

Korra jooksnud jänes kiiresti mööda metsa ja nii õnnetumalt, et ühe siili otsa kukkunud, kes parajasti üht üleannetumat pahategijat ussi söenud.

Jänes kohe kiruma:

"Pagan võtaks sind oma terava, inetuma ja okkalise vatiga! Kust sa sarnase inetuma kesta selga oled saanud?"

Siil vasta:

"Kallis Kalevipoeg kinkis ta mulle, sest et ma teda õpetasin vanapaganaid servi lauda lööma, kui need ta kallale tungisivad. Päälegi on see kest mulle kallis kaitseriist, sest ükski koer ega hunt või mõni muu elajas ei tohi mulle liiga tegema hakata, siis kohe valusaste torkan. Aga kas sind ka peastab su ilus sile ja hea nahk?"

Jänes aga vastuse asemel ohanud südamest ja pannud uueste putked metsa poole mängima, sest kütipapa olnudki üsna ligidal oma viledate koertega, kes jänest taga ajama hakanud.