KALEVIPOJA SURM

Selle enda tehtud mäe (Kuremäe) peal on Kalevipoeg siis ükskord puhanud. Vana kiriku taga on põline tamm ja tamme tüve juures veel vanem känd. Selle kännu peal olnud magaja pea. Vaenlased (kes nad õieti olid, ei teata) tulnud peale ja raiunud ta mõlemad jalad põlvest saadik maha. Nende poolte jalgadega, põlvekondi otste peal, on Kalevipoeg veel Kivinõmme läinud. Seal jooksis ta juba verest kuivaks ja suri.

Ta olnud nii pikk, et ehk küll jala põlvist saadik lühendatud, ulatanud mets talle siiski õlgadeni, nii et pea veel üle Kivinõmme metsa paistnud, kui Kuremäelt läinud.

Mahamatmisest ei teata midagi rääkida.

KALEVIPOJA HAUD

Kalevipoja haud on versta kuus Kuremäelt umbes lõuna poole, Kivinõmme metsas, Pagari mõisa maa peal Kivinõmmes läheb suvine heinamaal käimise tee suurelt teelt Kuremäe poolt minnes paremat kätt peaaegu otse metsa sisse, kuna suur tee, mis Vasknarva läheb, kagu poole kaldub. Talvel käiakse seda tee mööda otse Maladina küla peale.

Umbes kolmandik versta suure tee pealt seda rada mööda on Kalevipoja haud. See on pikuti hommikupoolsel teekaldal, otse põhja, teine lõuna poole. Hauakünkal on kraav ümber, mis aja jooksul juba umbe kasvanud, veel vaevalt jalg maad sügav. Kraav künka ümber, nõnda siis ka küngas ise, on pikergune, see on nullikujuline, sammu 45 - 50 kraavi põhja mööda ümber mõõta. Künka kõrgus on jalga neli põhjapoolsest otsast kõrgem, lõuna poolt madalam. Künka pikkus harja pealt umbes seitse sülda. Küngas on pealt ümarik ehk kuhjas, pealt paar sülda lai või laiemgi. Künka peal ja kraavis kasvab kümne- kuni kahekümneaastane kuuse-, männi- ja lepapadrik. Teerada mööda põhja poolt minnes võib teadmata inimene midagi tähele panemata mööda minna, ehk küll tee kohe kraavikallast mööda käib. Üksi lõunapoolne ots on nüüd peaaegu lage. Künka peal ja kraavis on umbes 75 - 150 -aastaste mahalõigatud mändide veel mädanemata kännud.

Professor Viskovatov Tartust on, nagu räägitakse mõne aasta eest küngast kaevata lasknud. Mõlemad kaevatud augud künka sees, teine künka teises otsa ligidal, on veel lahti, üle nelja jala sügavad. Aukude kaldas ja põhjas ei ole muud midagi näha kui õhukese mullakorra all selge liiv ja puujuured nagu mujalgi. Kas kaevamisel midagi leitud või mis muud järeldust kaevamisel olnud, ei tea. Pealiskaudne kaevamine näitab, et sealt vist midagi ei ole leitud ega enam leida loodetud. Nimetatud teadlase käest võiks siis künka kohta teaduslikku arvamist kuulda. Palja kätega, üksi jalgade abil, ka pilves ilmaga, ilma kompassita, nagu ma seal kord käinud olen, ei saa just kindlaid arve anda. Pealegi raskendab ja takistab mõõtmist tihe rägastik künka peal ja kraavis. Kindlaid mõõte ei arva ma aga just hädasti tarviski olevat, muidu võiksin neid ka muretseda.