TERETAMINE
L. Koidula
Argselt astub sinu ette,
eesti rahvas, isamaa,
laulik, usaldab su kätte
lauluannet pakkuda.
Mis on videvikul hüüdnud
õhtu eesti linnuke:
eesti kõrv on kuulnud, pannud
eesti käsi ülesse.
Palub: lahkelt vastu võta
nõdra keele sõnakest!
Truuist hingest tuleb tema,
eesti meelest, südamest!
Ööbik, mine, leia sõpru,
Emajõe linnuke!
Ja mis südamest tulnd, mingu,
jälle mingu südame! |