KALEVIPOEG JA VANAPAGAN
3.

Võtnud siis ühel päeval lauad selga ja hakanud Vanapaganat taga otsima. Otsinud ja otsinud - ei leia kusagilt. Otsinud kõik Peipse järve ja ümberkaudse kohad läbi - ei Vanapanat leida kusagil.

Kalevipoeg mõtelnud: "Ei julge vist mehike enam minuga kokku anda. Oh sa argpüks, kui ma sind peaksin nüüd veel kätte saama, küll ma sulle valu annaksin!"

Kalevipoeg näinud, et Vanapaganat ei ole enam kusagilt leida, võtnud sellepärast nõuks põrgut üles otsima hakata.

Kalevipoeg otsinud ja otsinud ja leidnudki viimaks põrgu üles. Läinud sisse ja leidnud Vanapagana oma perega kodunt. Vanapagan asunud kohe oma teenritega Kalevipoja kallale. Küll andnud Kalevipoeg neile valu, aga neid tulnud pärast ikka enam ta ümber. Kalevipoeg nottinud neid esiotsa küll maha kui sääski - viimaks tulnud ikka väsimus kätte. Ja Vanapagan saanud temast võidu. Visanud Kalevipojale ahelad kaela ja sidunud välja põrgu nurga külge kinni.

Kalevipoeg mõtelnud: "Ega see nurk ometi mind küll kinni ei pea. Öösel, kui Vanapagan oma teenritega magama heidab, siis kisun enese siit lahti ja lähen minema."

Kui Vanapagan parajasti olnud oma perega magama jäänud, tõmmanud Kalevipoeg täie jõuga põrgu nurga maha. Vanapagan ärganud selle kolina peale üles ja jooksnud oma sulastega Kalevipoega kinni võtma. Saanudki viimaks suure vaevaga kätte ja pannud ta üles põrgu harja peale. Seal peab Kalevipoeg veel praegu kinni olema.