MUISTSED ASULAD JA INIMESED
Väljakaevamised Läänemaal.
Varane rauaaeg

III
Mati Mandel

Varane rauaaeg (VI sajand e.m.a. - ajaarvamise vahetuseni) oli eesti hõimude majanduse ja kultuuri arengus murranguline. Koduloomi peeti varemgi, kuid nüüd sai sellest koos maaviljelusega majanduse alus. See murrang toimus kõige enne majanduslikult ja kultuuriliselt arenenumas Põhja- ja Lääne- Eestis. Siin tekkisid paiksed külad, õpiti soomaagist rauda sulatama, sellest ehteid ning tööriistu valmistama. Skandinaavia kultuuri mõjul hakati surnute matmiseks ehitama suurejoonelisi kivikirstkalmeid (sellised on umbes pooled rohkem kui sajast rajoonis kaitstavast kivikalmest). Ka Kaseküla 16 kivikalmest kuulub enamik sellesse tüüpi. Seni ongi kaevatud ainult ühte Kaseküla kivikirstkalmet. Kalme keskosas paljandus suurtest raudkividest kirst, selle sees, paeplaatidest sillutisel segipaisatult põletamata inimluud, ainsaks panuseks pronksist habemenuga. Kalmet piiras raudkivimürakatest 12- meetrise läbimõõduga ring. Umbes 5- 7 matusest pärinevaid halvasti säilinud inimluid leiti ka väljastpoolt kirstu. Leiumaterjal koosnes savinõukildudest, rauast karjasekeppnõelast ja mõnedest rauatükkidest, mis kuulusid aega enne meie ajaarvamise algust.
Varasema ja vanema rauaaja piirimaile ulatub ka Kaseküla tuumikus avastatud ja väikeses ulatuses uuritud asulakoht. Küla idaservale Källe Tooma talu juurde, kunagise merelahe äärde rajatud kaevandist saadi mitmest ajajärgust pärinevaid leide.
Esimesse aastatuhandesse e.m.a. või meie ajaarvamise algusse kuuluvad ka väikeselohulised kultusekivid. Haapsalu rajoonis on seni teadaolevaist 18 väikeselohulisest kultusekivist arheoloogiliselt uuritud vaid ühte Kasekülas. Kaevandist kivi juures ei leitud aga midagi lohkude tegemise ajast pärinevat.
Läänemaa vanema (rooma) rauaaja (I - IV sajand) muististe avastamine ja uurimine algas alles Kõmsi kaevamistega. Siin uuriti läbi paljudest taranditest koosnenud klassikaline ida- läänesuunaline kalme, ühetarandiline kalme ja mitme lõhutud matmispaiga jäänused. Päevavalgele tuli peamiselt põletamata, kuid ka nõrgalt põlenud ja tugevasti põlenud luid. Matusepanuste hulgas valitsesid lihtsad pronksist spiraalsõrmused, rauast karjasekeppnõelad ja keraamika. Ometi leiti Kõmsist ka haruldusi: laiade lahtiste otstega pronkskaelavõrud, ümar kühmu ja aasaga ehteplaadike, pronkspintsetid ja kaugelt Oka või Dnepri ülemjooksult pärit lehekujulise peaga pronksist ehtenõel ning ehtenaastud. Kalmetesse oli maetud I - II sajandil.
Selgusid mitmed Lääne- Eesti asustuse ja kultuuri arengu põhijooned.
Läänemaa asustus laienes kõrgematelt aladelt madalamatele. Maaviljeluseks sobivaid maid kerkis mere alt juurde väga aeglaselt. Olemasolevad põuakartlikud paepealsed mullad kurnati aga kiiresti välja, seetõttu pidi inimene otsima aeg- ajalt uusi põllumaid.
Kaks tarandkalmet uuriti läbi (1975 - 1976) ka Poanse külas. Vastupidi tavalisele olid sealsed tarandid ehitatud ida- lääne suunas, moodustades põhja- lõuna- suunalised kalmed. Leiti põletamata matuste jäänuseid, millest mõned asusid peaplaatidest sillutisel. Leiumaterjal oli tunduvalt vaesem kui Kõmsis, koosnedes mõnest karjasekeppnõelast ja raudkäevõrust, odaotsast, sirbist ning nöörkeraamikast. Ehituse iseärasuste ja leidude alusel kuuluvad need kalmed Kõmsi omadest veelgi varasemasse aega, I sajandisse. Omapärane, ilmselt samast ajast pärinev tarandkalme paljandus 1981. aasta kaevamistel Taeblas. Rändrahnu idaserva kuhjatud ümarast künkast tuli nähtavale ainult üks põhja- lõuna- suunaline tarand. Selle läänemüüri moodustas rändrahn ise. Kalmest leitud kolmel- neljal halvasti säilinud luustikul puudusid peaaegi igasugused panused. Saadi vaid savinõude kilde ja lihtsa pronkskäevõru katkend.
Kaevamised näitasid, et Läänemaa koos Kirde- Eestiga on piirkond, kus tarandkalmed tulid kasutusele juba ajaarvamise vahetuse paiku. Kalmete ehitus on sageli ebatüüpiline. Napp leiumaterjal koosneb enamasti keraamikast ja mõnest lihtsast metallesemest, sõled puuduvad. Kalmetesse matmine lõpetati II - III sajandil.
Haapsalu rajoonist pole seni leitud esemeid, mida saaks dateerida vanema rauaaja teise poolde (III - IV sajand). Kõmsi kohta oletatud asustuse ümberpaiknemist ei söandaks siiski laiendada kogu Läänemaale.

Vanema rauaaja esimesest poolest pärinevad ka vanimad põlluharimise jäljed Lääne- Eestis. Juba 1970. aastal kaevati V. Lõugase juhtimisel Kõmsi paepealsel läbi kolm kamardunud põllukivihunnikut ning leiti neist tarandkalmetega ühevanust keraamikat. Praeguseks on neid 3 - 5 meetrise läbimõõduga ja vaid 20 - 40 cm kõrgusi künkaid Kõmsil uuritud 77. Kui kõrgemal õhukese mullakihiga peapealsel hariti põldu vaid meie ajaarvamise algul, siis tüsedama mullakihiga äärealadel tehti seda veel XI - XII ja kohati isegi XV - XVI sajandil.

Senised andmed tõendavad, et vanema rauaaja asustus paiknes peamiselt kahes piirkonnas: Matsalu lahest lõunas ja Taebla- Uugla- Auste ümbruses. Mõlemal pool esineb tarandkalmeid, muistse põlluharimise jälgi ja väikeselohulisi kultusekive. Kindlasti leidub selle ajajärgu asustusjälgi ka paljude avastatud, kuid alles uurimata asulate kultuurikihtides.