MUISTSED ASULAD JA INIMESED
Väljakaevamised Läänemaal
Keskmine rauaaeg

IV
Mati Mandel

Keskmine rauaaeg (V - IX sajand) oli pikka aega üks esiajaloo leiuvaesemaid ja ebaselgemaid perioode. Seda ajajärku esindasid vaid kalmeleiud Pajumaalt ja Väike- Kaljust, rikas põletusmatus Kirimäelt ja mõned odaotsad Putkastest, Mäenselt ja Koelast, rihmkeel Mäemselt ja tulusekivi Ehmjast. Möödunud sajandil kaevatud ja hiljem hävinud Pajumaa kalme oli õhukese, korrapäratu kivikattega. Muuseumikogudesse on sealt jõudnud leide ajavahemikust VI - XII sajandini.

1923. a. leiti Kirimäelt kruusavõtmisel harukordselt palju muinasesemeid. Kivi alt madalast lohust tulid nähtavale mõõgad, odaotsad, kilbikuplad, noad, ehtenõelad, käevõrud jms. kokku 174 eset kõik VI sajandist. Hilisemal uurimisel märgati ka põlenud luukilde. Tegemist oli Eestis ainulaadse, erakordselt rikka matusega.

Lihula kalmet kaevati 1974. aastal. Kõrgele paenukile rajatud ümara põhiplaaniga haudehitis koosnes peamiselt väiksematest, korrapäratult asetsenud paekividest. Nende vahelt ja alt võeti välja halvasti säilinud ja segamini luid, millest osa oli nõrgalt põlenud. Leiti haruldane Skandinaavia- pärase ornamendiga kullatud hõbenaast, spiraalse esiosaga pronks- ja hõbesõrmused, pika putke ja väikese lehega odaots ning Eesti vanimad hobusesuitsed.

Varetemäe kalmistut Ehmjas uuriti 1982 - 1983. Muistise maapealne osa oli maaparandustööde ja korduva ülekündmisega lõhutud, siiski õnnestus selgitada, et siin on mitu eri aegadest ja eri matmisviisiga kalmet. V - VI sajandi paiku rajati kõrgendikule hõreda kivistikuga ja osalt maa- alune kivikalme. Hiljem, umbes XI sajandil kuhjati samale kohale aga maapealsed kivikalmed. Üllatuseks oli kalmekihi all pinnasesse süvendatud matuselohkude avastamine. Neist ühe avamisel leiti põletamata ja nõrgalt põlenud inimluid ning VI - VII ja XI sajandi ehteid. Ka Ehmja kalmeleidude seas on mitmeid haruldusi: kilbi käepide, kaks komplekti valjaste metallosi, rauast ja pronksist hobusesuitsed, valjanaastud, raudpannal, rihmaotsik ja mõned ebaselge otstarbega raudesemed.

Keskmise rauaaja asulakohti pole seni siinmail avastatud. Sellesse ajajärku võivad kuuluda mõned uurimata linnused (Keedika, Palivere, Lihuntsi). Keskmise ja noorema rauaaja piirimailt pärinevat keraamikat leiti Ehmja Kuradimäe, arvatava algelise linnuse (või kultuserajatise?) proovikaevamistel.

Keskmisel rauaajal ulatus asustus piirkondadesse, kust eelmiste perioodide asustusjälgi ei tunta (Kullamaa, Martna, Lihula ümbrus). Kultuuris valdavad balti ja skandinaavia mõjud.