Eesti 16. sajandi maakaartidel
S.Künnapuu

     S.Herbersteini kaart kujutab laialdast maa-ala Balti merest ( kaardil Sinus Livonicus et Ruthenicus) kuni Obi jõeni (Oby flu.) ja Põhja-Jäämerest (Mare glaciale) Musta mereni (Ponti euxini pars). Kaardi koostas Austria ertshertsogi Maximilian I poolt 1517. ja 1526. aastal Moskvasse saadetud Austria diplomaat oma Moskva muljete alusel. Kaart on sisuliselt füüsilis-geograafiline, õigemini hüdrograafiline.Domineerivaks elemendiks on jõgede võrk. Kaardil on kujutatud vetevõrk, metsad ja üksikud asulad.
     Eesti territooriumi käsitlev kaardi osa sisaldab suuri moonutusi. Nii ei ole Soome ja Riia laht Balti merest eraldatavad. Maismaa ja vete piirid ei vasta kaugeltki tegelikkusele. Linnadest ja asulatest on kaardil kujutatud ainult Narva linn (Nerua). Lämmijärv ( fl. Plesca) on kujutatud laia jõena, Lääne-Eesti saared puuduvad täielikult, Saaremaa on aga paigutatud Riiast edela poole (Oxilia-Osilia).Kaardilt leiame veel Peipsi järve ( Czudin laco), Pihkva järve (Plesco laco). Tartu, Tallinna ja teiste linnade ning asulate nimed puuduvad.
     Taimkate on kaardil kujutautud metsi tähistavate perspektiivsete puuderühmadena.
     Herbersteini maakaart on väga haruldane, sellest on säilinud teadaolevatel andmetel vaid kaks eksemplari.

Kaart3.jpg (358477 bytes)

Väljavõte 1546.a. ilmunud Herbersteini kaardist

 

     S.Herbersteini kaardiga võrreldes on M.Strubyczi kaart märksa loomutruum. Kaardi autor elas aastatel 1520-1579. Ta töötas pärast Liivimaa vallutamist Poola poolt mõnda aega Kokneses notarina.
     Strubycz tundis suurt huvi Baltimaade vastu ja liikus siin korduvalt ringi. See süvendas tema teadmisi käsitletava ala suhtes. Ta koostas Liivimaa ladinakeelse ajaloo ning Venemaa läänepoolsete alade kaardi, mis hõlmab maa-ala Balti merest ida suunas Jaroslavini ja lõuna suunas Niemunase jõeni.Kaart on võrreldes Herbersteini kaardiga tunduvalt täpsem, kuid sisaldab kohati samuti suuri moonutusi.
     Eesti alal on kujutatud mander ning Saaremaa (Osilia), Hiiumaa, Muhumaa, Ruhnu ja Kihnu saar. Soome lahes on antud arvukalt olematuid saari. Järvedest on kaardil Peipsi järv (Peibas lac), Võrtsjärv ja Pühajärv. Silmatorkavad on Pärnu lahe moonutatud kontuurid ning Tallinna lahe ulatumine kaugele sisemaale.
     Praeguse Eesti maa-alal on kujutatud järgmised jõed: Pärnu, Kõpu, Kasari, arvatavasti Vasalemma, Pirita, Narva (pigemini kitsas väin), Suur-Emajõgi, Väike-Emajõgi ja Võhandu jõgi.
    Füüsilis-geograafilistest kohanimedest leiduvad kaardil järgmised: Balti meri (Mare Balticum), Soome laht (Sinus posterior Liuoniae), Liivi laht (Sinus magnus Liuoniae), Saaremaa (Osilia), Peipsi järv (Peibas lac) ja Võhandu jõgi (Wopt flu.).
     Kaardil pole kujutatud reljeefi. Taimkate on antud kohati viirutatud foonil üksikute puude kujutistega.
     Tähelepandav on kaardil leiduvate asulate nimede rohkus. Linnad on kujutatud mitmetornilistena, lossid, kloostrid ja mõisad ühetornilistena. Kõigi nende asukohad on tähistatud joonise keskel asuva väikese ringikesega.
     Eesti linnadest on kaardil tähistatud Tallinn (Reuel), Narva (Narua), Pärnu (Pernaw), Tartu (Derpt) ja Viljandi (Fellin).
     Lossidest ja mõisatest on kaardil kujutatud Hiiumaal Dachden. Kas selle nimetuse all peitub Suuremõisa mõis või Hiiumaa on teadmata. Saaremaal esinevad asulatest Kuressaare (Arensburgk) ja Maasilinn (Sonneburg).
     Mandril asuvatest mõisatest, lossidest ja kloostritest on kaardil tähistatud järgmised: Padise (Pades), Haapsalu (Haspel), Lihula (Leal), Velise (Tolk), Kiviloo (Fegwevr), Pärnu (Pernaw), Virtsu (Werder), Kolga (Kolk), Pirita (Birgita), Porkuni (Borch), Paide (Weissen), Puurmanni (Talkef), Kavilda (Canelicht), Rõngu (Ringen), Helme (Helmet), Vasknarva (Neuschlos), Kiltsi (Assa), Laiuse (Lais), Toolse (Tolsburg), Kastre (Werbeck), Otepää (Oben Pel), Vastseliina (Nuhaus), Sõmerpalu (Samerpal), Vaabina (Olsen) ja Koiküla (Adzel). Seega on Eestis kujutatud 31 linna või väiksemat asulat.
     Mitmete asulate asukohad on tähistatud suhteliselt suure täpsusega. Sellistest nimetagem Pärnut, Rõngut, Narvat. Kahjuks on nende kõrval kaardil aga ka mõisu ja muid asulaid, millede asukohad kaardil on tähistatud suure ebatäpsusega, Näiteks Vaabina, Pirita klooster, Padise, Kiviloo jt.
     Toetudes kaardil kujutatud väikeasulate rohkusele ja nende asukohtade suhteliselt suurele täpsusele, tuleb arvata, et kaardi koostaja pidi kohalike oludega ja asulastikuga olema tuttav.
     Mõlemad kaardid ei baseeru otsestele mõõdistusandmetele. See aga ei vähenda nende ajaloolist väärtust.

eesti.jpg (337737 bytes)

Väljavõte 1589.a. ilmunud Strubyczi kaardist