Elu türannist emaga

19aastane tüdruk Eerika on kasvanud ülirange ema ja vanaema käe all. Ükskõik

mis ta tegi, olid kohe valmis ema ja vanaema üliranged käsud ja reeglid.

Kord tuli vanaema Eerikale kooli diskole järgi ning seda kuulutati mikrofonist üle terve saali.

Sõbrannade sünnipäeval tuli samuti käia salaja. Luba küsida  pole mõtet - nagunii ei lubata minna.

Eerika elu läks juba 15aastaselt hulluks. Peale kooli pidi ta kohe koju minema,

süüa tegema ja koristama. Ema eelistas ta venda rohkem. Kuna ta ei tahtnud

niipalju väljas käija ja istus enamalt jaolt kodus. Kuid Eerika tahtis pidudel käia

ja niisama väljas jalutada.

Ükskord pidi ta venna ja paari sõbrannaga kinno minema. Ema ütles viimasel

minutil, et Eerika võiks koju jääda ja õppida, aga vend võib minna. Isegi Eerika

nutmine ei aidanud. Viimasel hetkel keelas ema tal väga tihti minemise. Eerika

ei julgenud kellelegi öelda, et ta ema ei luba ning mõtles alati mõne põhjuse.

Ema otsis igaks vaheajaks töökoha. Kui Eerika keskkooli läks, siis oli ema

kindlalt veendunud, et ta sõbrannad ei mõju talle hästi. Kui ta laps, aga laagrisse

läks oli sellegagi tegemist, et ta saaks tulla.

Laagriülem tegi emale selgeks, et Eerika peab laagrisse tulema, siis ema

nõustus. Kui Eerika tagasi tuli, oli ema sorinud Eerika lukuga sahtlis ja ta

päevikut vaadanud. Sealt sai ta teada, et Eerikale meeldib näiteringist üks

poiss. Peale seda ei lubanud ema tal näiteringis käia. Kui vanaema aga nende juurest

ära kolis, läks asi natuke rahulikumaks. Nad hakkasid emaga hästi läbi

saama, nad käisid kohvikus ja koos poodides. Ema lubas Eerikal isegi vahel linnas

peol käia. Ajapikku sai emast ta kaaslane ja nad hakkasid palju asju koos tegema . Kui

Eerika kohtus esimest korda oma elu armastusega, siis algul polnud emal selle vastu

midagi, aga kui ta hakkas iga päev poisi juures käima ja ükskord ööseks jäi, siis

emale see enam ei meeldinud. Ta läks emaga jälle tülli ja ta ei olnud enam

niipalju kodus kui enne, mõni öö isegi oli ta poisi juures ja ta ei täitnud enam eriti

ema käske. Mõne aja pärast kolis Eerika poisi juurde elama. Lõpuks lubas

ema tast üldse lahti öelda. Kui ema linnas talle vastu tuli, ei teinud kumbki

välja ja jalutasid üksteisest mööda nagu võhivõõrad. Lõpuks läks vend ka emaga

riidu, kuna vend ei olnud aastavahetusel emaga, vaid hoopis oma sõpradega. Vend

rääkis Eerikale, et ema oli põletanud kõik nende pildid . Ema viskas venna

kodunt välja, kuna vend ei allunud enam ema reeglitele. Kui Eerika oli aasta

poisiga koos elanud, oli ta nõus emaga ära leppima. Kuna ta siiski armastas oma

ema, aga kui oleks valida olnud ema ja poisi vahel, siis oleks valinud poisi,

sest temaga tahab ta veeta oma ülejäänud elu.